Tüütud kaubarongid soovitakse kesklinnast ja Koplist eemale viia

Minister Kadri Simsoni juhitav valitsuse transiidikomisjon arutas tänasel kogunemisel AS Eesti Raudtee poolt tellitud eskiisprojekti Tallinna 1520mm ringraudtee teostatavuseks ja ehituseks. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee tutvustas komisjonile ka raudtee strateegilise plaani tegevuskava ja eesmärke. Laidvee sõnul on mõistlik juba praegu panna paika kava Tallinna ringraudtee väljaehitamiseks, et kaubaveod raudteel näiteks Paldiski sadamast lõuna suunas ei peaks toimuma läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.

„Uute reisirongide tulek kasvatas rongireisijate arvu hüppeliselt ning kohe muutus teravamaks ka Tallinna lähiümbruse raudtee sõlmpunktide läbilaskevõime küsimus. Paremat lahendamist vajab ka Paldiski-suunaline kaubavedu, mis pole praegu veel väga intensiivne, kuid eelduslikult kasvab, ning arusaadavalt häirib üha enam Tallinna kesklinna ja Kopli inimeste igapäevaelu. Eesti Raudtee on püüdnud võimaluste piires rajada uusi jaamateid ja teha muid parendustöid, kuid muu hulgas tänu Rail Balticu perspektiivsele lisandumisele on selge, et sellest jääb tulevikus väheks. Eeldusel, et rööbastransport jääb Euroopa Liidus keskkonnakaalutlustel eelisarendatavaks maismaatranspordi liigiks, tuleb leida sobiv lahendus Paldiski suuna raudteeühenduse ja Tallinna ringraudtee ehituseks tulevikus," selgitas minister Simson.

Rail Balticu trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber Tallinna. Rail Balticu projektist muid raudteearendusi rahastada ei saa, küll aga on võimalus rahastusallika leidmisel mahutada vajalikud tööd juba käimasolevate kõrvale või säilitada selle tarbeks koridor.

Lisaks raudtee küsimustele arutati transiidikomisjonis ka Veeteede Ameti analüüsi veeteetasude muutmiseks.