Suurem osa Uberi juhtidest logis end India pealinnas Dehlis esmaspäeval äpist välja. Sama olid nädalavahetusel teinud paljud juhid Bangalores, Hyderabadis ja Mangalores, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Leht toonitab, et streik on üks nendest probleemidest millega sõidujagamisfirma peab hakkama saama turul, mida ta ise hindab enda jaoks üheks olulisemaks.

Juhid kurdavad, et Uber lubas kommertslitsentsiga juhte enda platvormi kasutama meelitades neile tulusaid teenimisvõimalusi. Streikijate sõnul on aga miinimumtasusid ning lisatasusid korduvalt vähendatud, sest juhtide arv on järsult kasvanud ning ettevõte on nüüd kasumlikkuse eesmärgiks seadnud.

Varem 60 000 ruupiat (900 dollarit) teeninud Ravinder Singh räägib, et Uberi värbajad veensid teda pidevate telefonikõnedega oma tööst loobuma ning New Delhis firma juhina tegutsema. „Nende kinnitusel oli meie kohustus autot juhtida ning 12-tunniste tööpäevadega lubati 150 000 ruupiat kuus,“ rääkis Singh. Tegelikult õnnestus tal lubatule üsna lähedale jõuda ning pikkade päevadega teenida 100 000 kuus, kuid olukord on dramaatiliselt muutunud. „Nüüd suudame teenida 100 000 ruupiat kuus vaid juhul, kui töötame päevas 14-15 tundi. Me tahame seda, mida meile lubati,“ ütles ta.

Teised juhid tõdesid samuti, et neid eksitasid Uberi agressiivsed turunduskampaaniad, mis julgustasid neid laenu võtma ning uusi autosid soetama, lubades kõrgeid kuusissetulekuid granteerida. Nüüd on mehed laenude tagasimaksmisega tõsiselt hädas.

„Müüsin naise ehted, et auto eest 100 000 ruupia suurust sissemakset teha,“ rääkis endine ehitusinsener. Varasemas ametis teenis ta 25 000 ruupiat kuus, kuid liitus Uberiga kõrgema tasu lubadusi uskuma jäädes. „Nüüd ei suuda ma laenu tagasi maksta,“ rääkis ta.

Uberi pressiesindaja keeldus juhtide kaebusi kommenteerimast. Samuti ei avaldanud ta, kui paljudel India 200 0000 juhist on firma aidanud uue auto soetamiseks laenu võtta. Samuti keeldus ettevõte avaldamast juhtide keskmist kuutasu ning kuidas see ajas muutunud on.