Üha rohkem ettevõtteid jätab majandustulemused enda teada
Kuuendik Eesti ligi 78 000 ettevõttest eelistas eelmisel aastal toetada riigikassat ligi viie tuhande krooni suuruse trahviga, selle asemel et esitada raamatupidamisseadusega nõutav majandusaasta aruanne. Trahvisumma ligikaudne kogusuurus küünib 60 miljoni kroonini. Aasta varem oli seda laadi patustajaid alla seitsme tuhande.
Eesti tuntuimat piimatööstust Tere ähvardab kõrgeim karistusmäär – ettevõtteregistrist kustutamine, kui ta ei esita oma 2008. aasta majandusaasta aruannet tänavu augustiks. Aruande esitamise tähtaeg oli mullu suvel.
„See on lihtsalt kättevõtmise asi. Esitamata jätmisel pole mingisugust õigustust ega ka tagamõtet,” ütles Tere juhatuse liige Ülo Kivine. „Aruande esitamine on nüüd päevade küsimus.” Tere sai detsembris aruande esitamata jätmise eest trahvi ja jaanuaris tehti ettevõttele kustutamise hoiatus.
Tere kuulub aktsiaseltsile Luterma, mille omanikfirmale, suurettevõtja Oliver Kruudale kuuluvale aktsiaseltsile Rubla tehti samuti aruannete esitamata jätmise eest äriregistrist kustutamise hoiatus.
IT-firma Helmes sai aruande esitamata jätmise eest jaanuaris trahvihoiatuse. „Meie pearaamatupidaja haigestus aruandeperioodil ja me palusime esitamiseks pikendust,” selgitas Helmese omanik Jaan Pillesaar. „Tänaseks oleme palganud asendusraamatupidajad ja töö käib.”
Usalduse nurgakivi
Eesti kaubandus-tööstuskoda peab majandusaasta aruannet usaldusväärsuse nurgakiviks. „Iga ettevõte võtab nii klientide kui ka investorite ees kohustusi ning majandusaasta aruanne on vähim, mida saab oma usaldusväärsuse näitamiseks teha,” ütles Baltika juht Meelis Milder. „Võib-olla on paljud ettevõtted nüüd tegutsemise lõpetanud ja ei pea aruandlust vajalikuks.”
Kaubanduskoja juhid peavad esitamisest hoidujate vastaseid sanktsioone piisavalt karmiks. „Pole sugugi naljaasi, kui ettevõtte tegevus sundlõpetatakse või sind ei lubata osaleda riigihangetel,” ütles Liviko nõukogu esimees Enn Kunila.
Kommentaar
Leon Glikman
vandeadvokaat
Eestis kehtib maailma kõige avalikum äriregister, mille eelisena on igaühel võimalik saada täielik ülevaade äriühingu tegevusest ja majandusseisust. Kahjuks kaotab Eesti selle pärast igal aastal miljonite dollarite väärtuses välisinvesteeringuid. Maailmapraktikas kehtib selline avalikustamise määr börsiettevõtetele, tavaettevõte ajab riigiga asjad korda maksuametile esitatavate deklaratsioonide abil. Põhjendatud oleks üksnes netovara ja osakapitali andmete nõudmine.
