Üha vähem töötajaid on kursis muudatustega, mida ettevõte plaanib
Sellest, kuidas firma konkurentsis vastu peab, sõltub ju seegi, kas tellimusi tuleb, kuivõrd palk tõuseb, mil määral tuleb ületunde vähem teha jne. Eestis on seda probleemistikku vähe uuritud.
Euroopa elamis- ja töötingimuste parandamise fond (Eurofound) on vaid ühel korral uurinud toonaste kandidaatriikide, seega ka Eesti töötajate võimalusi mõjutada oma töötamist ja otsustamisi, kuid sedagi esimest ja viimast korda 2001. aastal. Tulemused näitasid, et vähese infoga olid hädas just liituvate ja kandidaatriikide töötajad.
##Infosulg aina suurem
Soomes korraldatakse tööolu-uuringuid juba aastaid, neist esimene tehti 1977. aastal. Tänavu oktoobris avaldati Soome statistikakeskuse uurijate Anna-Maija Lehto ja Hanna Sutela uuring “Ohud ja võimalused. Tööolu-uuringute tulemusi aastatel 1977-2003”. Nende järeldused (küll ainult Soome) tööelu muudatuste kohta väärivad ka meil tutvustamist ja arvestamist.
Üldtõdemus on, et soomlased on üpris hästi tööelule orienteeritud – nad peavad töötamist tähtsaks . Töö on elu sisu. Töökohas kogetud võimalused enese arendamiseks ja juurdeõppimiseks on palgasaajatel kogu aeg lisandunud. Varasemast rohkem on viimasel ajal neil ka võimalusi mõjutada töötamise tahke ja protsesse. Ikka raskemaks on muutunud aga oma töötempo määramine, seda eriti naistel. Samas on naiste töö üksluisus, monotoonsus ilmselgelt vähenenud. Tööelu üldiselt on muutunud kiiremaks ja seda juba alates 1977. aastast. Varasemast enam peljatakse aga tööväsimust ja vägivalla ohvriks saamist töökohal.
Uurijaid teeb aga ärevaks suundumus, et tööelu muutustest teatakse üldse ja ajaliselt ette varasemast vähem. Muudatusi tehakse, töötegijaga neid arutamata ja ühiselt kavandamata, ning nendest teatatakse töötegijale alles siis, kui asi kätte jõuab või juba vältimatu on. Eriti segased on lood erasektoris, kus töö-andja teeb, mis heaks arvab töötajaga aru pidamata.
Ootamatud muudatused, töötempo kiirenemine ja ebakindlus on mõjutanud tööolusid ja -suhteid. Kõige selgem töö-elumuutus on uinumisraskused, mida on veerand sajandiga lisandunud peaaegu kahekordselt. Eriti kannatavad unevaeguste käes naistöötajad.
Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumi ning ettevõtjate liidu ühiskorraldusel läbiviidud uurimuses küsitleti umbes 4000 firma töötajaid. Ilmnes, et nii tööandjate kui ka töötajate arvates on palgasaajate võimalused tööolusid mõjutada seda suuremad, mida väiksem on firma. Juhtide arvates on töötajail parimad võimalused mõjutada tööprotsessi, teisel kohal oli tööde järjestus ning kolmandal kohal töötempo. Kõige vähem on töötajail võimalust kaasa rääkida seadmete muretsemisel. Sama leidsid töötajad.
Tööandjad peavad firmakultuuri kujundamisel oluliseks töötajate usaldamist, avameelsust tööprobleemide arutamisel ja töötajate võimalust õppida uut. Niimoodi arvas üle 70 protsendi tööandjatest. Kõige vähem pidasid tööandjad oluliseks ühiste eesmärkide seadmist.
