Ta proovis võtta Venezuela pealinnas Caracas pangast välja üht dollarit. Käis neljas pangas, kulutas neli tundi ja sai kuue USA sendi väärtuses kohaliku sularaha. Venezuelas elavad miljonid inimesed sellises sürrealistlikus keskkonnas.
Ajakirjanik kirjutas, et kolis sinna poolteist aastat tagasi vabakutselise ajakirjanikuna, kuid ei kujutanud ette, et kõige lihtsamad igapäevased ülesanded valmistavad sellist piina.

Venezuela majandus künnab uusi põhju, hinnad tõusid taevasse ja rahvusvaluuta bolivar on muutnud pea väärtusetuks. Supermarketid ja poed külvavad segadust, kuna pole selge, on nad avatud. Kas raha või toitu on? Kui palju sealt saab?
Inflatsioon ületas mullu 4000 protsenti.

Loo kirjutamise ajal maksis USA dollar mitteametliku kursi alusel 191 000 bolivari. Aasta tagasi maksis dollari 3100 bolivari. Sellest ajast on bolivar kaotanud 98% oma väärtusest.

Venezuela keskpank kehtestab iga kuu pankadele sularaha väljavõtu limiidid. Kuid seda summat ei avalikustata.

Esimeses pangas pidi kuluma sabas ootamisele tund aega. Ta jõudis esimesse panka hommikul kell pool kümme. Tosinkond inimest seisid panga ees nagu USAs oodatakase lotopileti ostuvõimalust.

Viie sularahaautomaadi eest polnud kedagi. Järelikult polnud seal sularaha. Ainus võimalus sellest pangast sularaha saada oli telleri käest. Seal seisis sabas 21 inimest ja töötas ainult üks teller.

„Viimane sabas seisja ütles, et läheb vähemalt tund aega,“ rääkis ta.

Ajakirjanik otsustas otsida õnne mujal.

Natuke eemal oli teine pank. Ka teise pangas olid sularahaautomaadid juba rahast tühjad ja kell polnud veel isegi 10. Et telleri sabas ootas ainult kümme inimest, otsustas ajakirjanik proovida raha saada.

Tema ees seises Gustavo Vasquea, kes vajas ainult 30 000 bolivari ehk 18 USA senti, et osta ülisubsideeritud hindaega vaeseimatele inimestele esmatarbekaupu, mis on nn. CLAP kotikeses.

Viimastel kuudel on ka need CLAP kotikesed muutnud väiksemaks või ei jõua need õigeaegselt abivajajateni, sest riigil pole raha, et importida esmatarbekaupu.

„Siit pangast saab vaid 5000 bolivari ööpäevas välja võtta,“ ütles Vasques. „Mida ma pean tegema? Avama kontod kuues erinevas pangas? See on absurd!“

Kui ajakirjanik jõudis tellerini, nõudis see sularaha väljavõtutšekki. Ta ei lasknud kasutada deebetkaarti. Läks siis järgmisse panka ja siis veel kahte, enne kui siirdus koju tšekiraamatu järele.

Oligi keskpäev käes. Ta oli juba üle kahe tunni kulutanud sularaha kättesaamisele ja läks tagasi esimesse panka. Kulus veel tunnike ja ta jõudis tellerini tšekiraamat käes. Kell 13:23 andis ta üle tšeki ja sai 10 000 bolivari ehk kuus USA senti. Teller ütles, et pangakontori juht kehtestab iga hommik sularahaväljavõtulimiidi, mis oleneb sellest, palju sularaha keskpangast saab. Seetõttu saab mõnes pangas mõnel päeval võtta välja 5000 bolivari, teinekord 10 000 bolivari ja muul juhul isegi 30 000 bolivari. See on täielik hasartmäng.

Neli tundi hiljem sai ajakirjanik sõbraga kohvikus kokku. Nelja tunniga saadud 10 000 bolivari käes pidi ta tassi cappucino eest maksma 35 000 bolivari.