Ühel päeval haihtus töötaja jäljetult nagu vits vette

Kas teha politseisse kadumise kohta avaldus või lõpetada lihtsalt tööleping?

 “Ühel päeval töötaja enam tööle ei ilmunud. Ei vastanud ei kõnedele ega meilidele, kuigi teadaolevalt oli ta elus ja terve. Töötaja käes on firma mobiiltelefon, võtmed, tagastamisele kuuluvad tööriided. Mida teha?”

Kiri murelikult tööandjalt potsatas toimetaja postkasti möödunud kuul. See pole kaugeltki mitte esimene ega ainuke kurtmine “loomuliku kao” üle, mis on toimetusse jõudnud. Kas see on politseisaate teema või lihtlabane kohusetunde puudumine? Kahjuks või õnneks enamasti viimati mainitu.

Neid, kes ei vaevu tööandjat oma haiguslehele jäämisest, perekondlikest põhjustest või näiteks välismaale tööleminekust teavitama, ikka jätkub, nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. “Kui inimene on varemgi mingiks ajaks kaduma jäänud või kui on teada põhjus, miks ta võis töölt ära jääda (joomatõbi, tõsine haigus, traagiline sündmus jms), siis ilmselt võetakse asja rahulikult,” ütles Siitam. “Kui aga töötajaga mitte kunagi varem pole midagi sellist juhtunud ning tema asukohta ei tea ka teised või polegi kelleltki küsida, siis on põhjust muretseda.”

“Jooksus” koos asjadega

“Igal juhul peab tööandaja tegema kõik võimaliku, et välja selgitada, miks töötaja ei ilmu tööle,” selgitas töösuhete osakonna juhataja. “Kas siis helistama, saatma meili või panema kirja posti – tegema ei pea midagi üleloomulikku. Kõik toimingud tuleb täpselt fikseerida, et pärast oleks võimalike vaidluste korral millelegi toetuda.” Edasi lubab seadus määrata distsiplinaarkaristuse töölt omavolilise puudumise ja tööülesannete täitma jätmise eest. Selle kohta tuleb vormistada käskkiri ning saata see töötajale koju. Ja siis saab töölepingu n-ö tagaselja lõpetada, võttes aluseks töölepingu seaduse vastava paragrahvi. Koopia tuleb saata “kadunukesele”.

Samal päeval tuleb üle kanda ka lõpparveraha. “Õigemini siis lepingu lõpetamise vormistamise päeval, sest see lõpetatakse ju taandkuupäevaga,” täpsustas jurist Helve Toomla oma vastuses mureliku tööandja küsimusele. “Ainult siis, kui töötaja ei saa töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma selle välja viie päeva jooksul, arvates nõude esitamise päevast. Kusjuures pangaülekande korral see arvesse ei tule.” Kuidas aga kätte saada firmale kuuluvad esemed? “Kui töötaja ei tagasta vabatahtlikult tööandja vara, tuleb seda nõuda töövaidlusorgani kaudu,” vastas Toomla.

Mis aga täpselt juhtub siis, kui kogu selle valu ja vaeva peale “kadunuke” välja ilmub, sõltub osaliste emotsionaalse intelligentsuse astmest ja konkreetsest olukorrast. Kohtulahendeid siin eeskujuks võtta pole, märkis Niina Siitam.

Kui inimesega juhtus halvim

•• Kui inimese sureb, ei kanta saada olnud töötasu (preemiat jms) automaatselt mõne tema lähedase pangaarvele. Isegi mitte siis, kui näiteks perekonnaliige viib tööandjale avalduse palvega seda teha.

•• Raha läheb hoopis endise töötaja pangakontole, mis aga kuulub pärandvara hulka. Kellel on õigus kontot kasutada, ütleb pärimisseadus.

Vaata:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=925392