Korteriühistud kulutavad suveaja oma majades remonti tehes - parandavad katust, vahetavad torusid ning värvivad koridore.
Raha tööde jaoks leitakse kas omavahenditest või laenatakse pangast. Praegu on viimane aeg suuremate remontööde alustamiseks, leiab Eesti korteriühistute liidu jurist Urmas Mardi. “Isegi uues majas leiab mille kallal nokitseda,” ütles Mardi, kellelt suve hakul üha enam remonditööde läbiviimise konsultatsiooni küsitakse.
ESMALT TULEKS KINDLAKS TEHA VAJALIKUD TÖÖD. Mardi sõnul tuleks korteriühistu juhatusel kõigepealt kindlaks määrata tööd, mis on vaja majas teostada. Selleks tuleks ühistu liikmete või juhatuse seast leida inimesed, kel on ehitusalane haridus või tellida konsultatsioon mõnelt ehituseksperdilt.
Seejärel peaks juhatus koos ekspertidega majale tiiru peale tegema ning valupunktid välja selgitama. Samuti tuleks küsida ka trepikoja vanemate ja majaelanike ettepanekuid.
Tallinnas Sõpruse puiestee 245 asuva korteriühistu esimehe Endel Kasemetsa sõnul otsustasid nemad tänavu vajalikud remonttööd demokraatlikud – iga ühistuliige sai juhatuse poolt koostatud tööde nimekirja, millest pidi välja valima tema arvates kõige vajalikumad. Küsitluslehele sai ka ise töid lisada.
Kasemetsa juhitava 119-liikmeline ühistu otsustas selle tulemusena tänavu renoveerida katus ja trepikojad, samuti puhastada ventilatsiooni avad ning paigaldada veemõõtjatele täiendavad filtrid. “Tallinna vesi on nii must, et veemõõtja filtrid ummistuvad,” põhjendas Kasemets täiendavate filtrite vajadust.
Lisaks nendele remonttöödele on ühistu hiljuti paigaldanud trepikodadele uued uksed ning fonolukud. “Rohkemaks pole tänavu raha,” tõdes Kasemets.
Remonttöödeks vajalikku raha on aga Kasemetsa sõnul kogutud aasta läbi. Kogudes iga kuu ühelt ruutmeerilt 4 krooni remondiraha saab ühistu tänavu suvel parendustöödele kulutada ligikaudu 400 000 krooni.
Jurist Mardi sõnul on aastaringne rahakogumine üks võimalus remondikulutuste katmiseks, kuid mahukamate tööde puhul ei pruugi sellest piisata. Sel juhul soovitab Mardi küsida pangast laenu. “On valida – kas teha tööd ära kahe kuuga ning siis järelmaksu tasuda või ise raha koguda ja teha tööd alles aastate pärast,” selgitas ta järelmaksu eeliseid.
Aasta algusest korteriühistutele järelmaksu pakkunud Hansa Liising on tänaseks laenulepingud sõlminud kolme firmaga. Müügijuht Jaan Sild usub, et lähiajal sõlmitakse lepingud veel kolme ühistuga. Infot on aga küsinud üle 60 korteriühistu.
LAENU VÕETAKSE PEAMISELT KATUSE REMONDIKS. Laenu on küsitud 75 000- 600 000 kroonini. Remonttööde pingerida, mille teostamiseks laenu võetakse, juhib katuseremont, järgnevad kütte- ja veetorustiku väljavahetamine ning fassaaditööd. “Lisaks küsitakse finantseerimist elektrisüsteemide, kanalisatsiooni ja trepikodade renoveerimiseks,” rääkis Sild.
Mardi sõnul võib ühistu juhatus küll soovitada vajalikke remonttöid, kuid lõpliku otsuse teeb ja tööd kinnitab siiski korteriühistu liikmete üldkoosolek.
