Ühistupanga juht: omavalituse rolli panga käivitamisele ei saa vaadelda kui toetuse andmist
Eesti Ühistupanga loomine kulgeb plaanipäraselt, ütles Eesti Ühistupanga juhatuse esinaine Ülle Mathiesen.
Eesti Ühistupanga juhatuse esinaise Ülle Mathieseni sõnul kulgeb Eestis esimese ühistulistel alustel tegutseva panga loomine plaanipäraselt. “Meie krediidiasutuse loa taotluse menetlus Finantsinspektsioonis käib ja oleme nendega pidevas töises kontaktis. Eesti Ühistupanga puhul ei ole tegemist toimiva äri pangaks ümberkujundamisega, vaid täiesti uue panga loomisega ning see võtabki aega. Lisaks peab arvestama, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühistulistel alustel panka loodud ja osasid regulatiivseid protsesse rakendatakse esmakordselt. Finantsinspektsioonil on seadustest tulenevalt meie taotluse menetlemiseks aega 12 kuud ja vajadusel võivad nad menetlusaega veelgi pikendada,” sõnas Ülle Mahtiesen.
“Pangandus on arenenud riikides ühks vähestest kõrgendatud tegevusnõuetega majandusharuks. See tähendab, et seaduste tasandil on reglementeeritud nõuded panga juhtidele, panga tegutsemiseks vajalikule kapitalile ning kapitalipuhvritele. Samuti on seadustes väga täpselt määratletud tegevuslubade väljastamine ning edasise tegevuse järelevalve. Kõrgendatud tegevusnõuded on seatud selleks, et kaitsta hoiustajate huve,” selgitas Mathiesen.
“Euroopa Liidus on see tavaline praktika, et panga suurimad investorid võtavad vastutuse panga pikaajalise hea käekäigu eest ning annavad järelevalveorganitele omapoolsed garantiid tegevuse jätkuva kapitaliseerituse osas. Seetõttu on loomulik, et Eesti Ühistupanga puhul soovib Finantsinspektsioon saada enne tegevusloa väljastamist Tallinna linna kui panga loomise algataja kinnitust, et vajadusel panustatakse panga kapitali ka tegevuse teisel ja kolmandal aastal,” kommenteeris Ülle Mathiesen Tallinna linna plaani panka täiendavat kapitali paigutada.
Mathieseni sõnul on just eelkõige kõrge kapitalinõue põhjuseks, miks seni ei ole ükski Eestis tegutsev hoiu-laenuühistu suutnud pangaks muutuda. “Tänu riiklikult kõrgele seatud sisenemisbarjäärile saavad tänapäeval panga asutajateks olla üksnes väga pikaajalised investorid. Omavalituse rolli panga käivitamisele ei saa vaadelda kui toetuse andmist, kuna kõigi muude eesmärkide kõrval on eesmärgiks tulevikus ka ettevõtlustulu saamine,” lisas Mathiesen.
Eesti Ühistupanga asutamiskoosolek toimus 18. juunil 2015 Estonias. Pank andis Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse tegevusloa samiseks 2016. aasta jaanuaris ning plaanib alustada tegevust 2017. aastal. Ühistupangal on 125 eraisikust ja 35 juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.
