Hoiu-laenuühistute liit loodab oma liikmetele peagi pakkuda kommertspankadega sarnaseid tehnilisi lahendusi, muuhulgas saaksid laenuühistud omale ühise internetipanga.

„See tähendab seda, et Eesti hoiu-laenuühistute liitu kuuluvad hoiu-laenuühistud püüdlevad selle poole, et nad võiksid olla oma klientide jaoks primary financial institutions ehk liikmel-kliendil oleks võimalik saada kõik finantsteenused hoiu-laenuühistu vahendusel,” selgitas arileht.ee-le ühistupanga üks eestvedajaid, Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos.

Tema sõnul seostub ühistupanga temaatika sellega niipalju, et liidu peamine siht ei ole suunatud hetkel mitte kapitali kokku saamise peale, pigem hoiu-laenuühistutena kaasaegse finantsteenuse pakkumisele.

“Selle arvelt on võimalik suurendada klientuuri, rahamassi ning lõpptulemusena viia hoiu-laenuühistu kapital piisava suuruseni, mis võimaldab taotleda pangalitsentsi,” sõnas Roos.

Aasta tagasi suured plaanid

Vähem kui aasta tagasi kirjutas arileht.ee, et internetis ringlev kiri kutsus eraisikuid ja ettevõtjaid 100 krooni eest uue panga osanikuks saama. Nagu kinnitas panga üks rajajatest, Tartu hoiu-laenuühistu nõukogu liige Mart Vihmand, ei olnud tegemist naljakirjaga.

Uuest pangast pidid kasu lõikama eelkõige väikesed ja keskmised ettevõtted, põllumehed ja keskmise sissetulekuga inimesed. Klientidest oleks saanud ühtlasi panga omanikud, kellel oleks olnud õigus dividende saada. "Sisuliselt saate tavapärase ja kvaliteetse teenuse, millele lisandub ka veel omanikutulu," rääkis Vihmand toona.

Panga asutamiseks vajaminevast 80 miljonist kroonist oli selleks hetkeks koos üle 63 miljoni krooni. 100-krooniseid sissemakseid olid teinud siiski mõned üksikud.

Veel eelmisel aastal oli Vihmand optimistlik, öeldes, et ei usu, et pank miinimumkapitaliga alustab. Küsimusele, et kas olukord finantsturgudel panga loomist ei sega või tuleb pigem kasuks, vastas Vihmand, et "ei saa just öelda, et praegune olukord finantsturgudel panga asutamist kuidagi segaks." Kuu aega tagasi oli pankrotistunud investeerimispank Lehman Brothers, mis tõstis pankade vahelise usaldamatuse sisuliselt lakke.

Raha jäi saamata

Roosi sõnul on Tartu hoiu-laenuühistu registreeritud kapital hetkel umbes miljon eurot ehk 15,6 miljonit krooni.

“Suur osa kapitalist on puudu, kuna paljud potentsiaalsed investorid pole saanud oma eelmisel aastal antud lubadust realiseerida käesolevaks hetkeks,” sõnas Roos.

Tartu hoiu-laenuühistu plaan koondada sarnased ühistud Ühistupanga nime alla tekitaks teostudes sisuliselt enne Teist maailmasõda tegutsenud rahvapanga järglase.

“Hoiu-laenuühistute jaoks ongi küsimus pigem selles, et olemasolev seadusandlik staatus annab neile tegelikult piisavalt võimalused arenguks, kuid selle arengu elluviimine nõuab kaasaegsel tasemel infrastruktuuri,” nentis Roos aasta hiljem.

Tema sõnul on Tartu hoiu-laenuühistul jätkuvalt kindel soov Eesti Ühistupanka asutada.