Ukraina leht süüdistab Hillar Tederit miljonite dollarite mahus laenumahhinatsioonides

Ärimees ja investor Hillar Teder, kelle ümber alles hiljuti puhkes Edgar Savisaarega seoses altkäemaksuskandaal, on mähitud uude, Ukraina ekspordiga seotud korruptsiooniskandaali, kirjutab Ukraina Komsomolskaja Pravda.

Nimelt on väljaande käsutuses dokumendid ja elektrooniline kirjavahetus, millest ilmneb, et 2012. aastal sai Tederi ettevõte, Ukrainas kaubanduskeskuseid ehitav Riverside OÜ Eesti valitsuse garantiiga kaheksa miljonit dollarit laenu.

Jutt käib Kredexi tehnoloogialaenust, mida aastatel 2011-2015 rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest. Tehnoloogialaen on suunatud ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning jäätmetöötluse ja -kõrvalduse ettevõttele, mis investeerib masinatesse ja seadmetesse.

Sellise laenu saamiseks peab ettevõte vastama kuuele kriteeriumile: kantud Eesti äriregistrisse, omakapital peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele; ettevõttel peavad puuduma tähtaja ületanud ajatamata võlgnevused; ettevõte peab olema jätkusuutlik ning maksejõuline; selle juhatuse liikmed ja omanikud peavad olema usaldusväärsed ja pädevad ning ettevõtte omakapital ja projekti omafinantseering kokku on vähemalt 50% taotletavast tehnoloogialaenu summast.

Nagu kirjutab Ukraina väljaanne, Hillar Tederile lihtsad teed ei sobinud ja laenu saamiseks töötati välja kaks skeemi. Need tööskeemid planeeriti ja kooskõlastati kõige kõrgemal tasemel, misjärel lasti käiku.

Kredexi kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste ütles Delfile, et Kredex pole Tederile taolist laenu andnud. "Tehnoloogialaenu ei saa kasutada artiklis viidatud otstarbeks. Kredex ei ole väljastanud Hillar Tederile ega temaga seotud firmadele tehnoloogialaenu," kinnitas Seliste.

Esiteks tuli luua pilt Riverside’i finantsilisest kindlusest. Selleks sõlmiti rida fiktiivseid lepinguid 15 miljoni dollari mahus. Skeem oli lihtne: firma Payment Bytenem, mida esindas direktor Hillar Teder ja firma Filgate Enterprises Ltd (mis samuti kuulub Hillar Tederile) sõlmisid laenulepingu.

Edasi tasub Filgate avansilise maksena 12 miljonit dollarit. Pärast seda sõlmivad Riverside ja Real Estate S.A. (samuti Hillar Tederi firma) 15 miljoni dollari mahus laenulepingu. Raha liikus SEB panga kaudu. Ning nagu võluväel näebki Riverside välja eduka firmana. Ettevõtte maksevõimelisuse ja kindluse tõestamiseks olid valmis ka garantiikirjad.

Paralleelselt lõi Riverside ka pildi maksetähtaja ületanud võlgade puudumisest. Selleks kustutas Filgate Enterprises Ltd Tederi kaubanduskeskuse Dneprovskaja Pristan võla Riverside’i ees. Hiljem kustutas selle võlgnevuse juba Arricano.

Laenu saamise teel oli aga veel üks tingimus - Riverside pidi eksportima Eesti seadmeid Ukrainasse. Ja paberil selline eksport välja joonistatigi. Välja nägi see nii: kaubanduskeskus Dneprovskaja Pristan sõlmis Riversidega lepingu ehitusseadmete tarneks, paigaldamiseks ja montaažiks. Riverside sõlmis lepingu Eesti firmaga, vahendajaga, kes omakorda Ukraina tellijaga lepingu sõlmis.

Tegelikult teostas seadmete tarne ja montaaži aga hoopis teine ettevõte - Ukraina Isk Transekspo.

Kõik Hillar Tederi erinevate firmade katte all läbi viidud manipulatsioonid õnnestusid ja Riverside sai Eesti valitsuse garantiiga laenu, kirjutab Ukraina väljaanne.

Kokkuvõte on aga selline, et ehituseks kasutatakse tegelikult Ukraina seadmeid, kuid Hillar Teder paneb taskusse Dneprovskaja Pristan komisjonitasu ja riigigarantiiga saadud kaheksa miljonit dollarit.

Ukraina väljaanne rõhutab, et sellised rahaliste vahendite hankimised ei ole Tederil takistanud Dneproprovski Pristani pankrotti laskmist. Firma oli Kiievi Sky Malli kaubanduskeskuse ehituse tellija ja maatüki rentija.

Väljaanne märgib, et Tederi ja teiste ettevõtte juhtide tegevuses võib olla süülise tegevuse ilminguid.

Teder ise ei kiirustanud väljaandele Eesti valitsuse garantiiga laenu saamist kommenteerima. 21. oktoobil teele läkitatud küsimustele ta ei vastanud. Arricanost kinnitati, et veel samal päeval saadeti küsimused Tederile edasi.

Väljaande küsimustele ei vastanud kahe nädala jooksul ka Eesti suursaadik Ukrainas.