Ukraina majandus vajab Münchhauseni trikke
Ukraina SKT vähenes eelmisel aastal 15 protsenti, inflatsioon oli 12 protsenti ja inimeste reaalne sissetulek kahanes üle kümne protsendi. Riigi välisvõlg on mõne aastaga kahekordistunud, ulatudes juba 80 protsendini SKT-st. Uute autode müük vähenes aastaga 71 protsenti.
Ukraina keskmine ametlik palk on suisa trööstitu – 1900 grivna (2560 krooni) ümber. Pension jääb alla 700 grivna (alla 945 krooni), miinimumpalk 650 grivna (880 krooni) kanti.
„Struktuurireformid on meil väga nõrgad, me pole suutnud selleks ära kasutada ka 2012. aasta jalgpalli EM-i finaalturniiri,” ütleb Jurtšišin. „Majandusküsimused on meie riigijuhtide jaoks teisel või kolmandal kohal. Kriisivastaste plaanide tegemise ajal käis terav võimuvõitlus presidenditooli pärast.”
Sisuliselt on Ukraina majanduse päästnud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis on alates 2008. aasta sügisest riiki pumbanud 11,5 miljardit dollarit. See on Ukrainal võimaldanud näiteks Gazpromile gaasi eest maksta, sest riiklik gaasifirma on enam-vähem pankrotis. Paar kuud tagasi pidi IMF üle kandma veel neli miljardit, aga see lükati edasi, sest Ukraina valitsus pole täitnud IMF-ile antud lubadusi. Ametlikuks põhjenduseks tõi IMF, et Ukraina valitsus suurendas rahapuuduses olles sotsiaaltoetusi – valimised olid ju ukse ees!
Päästev rahalaev
„Väga hea, et me enne valimisi IMF-ilt viimast ülekannet ei saanud, sest see oleks läinud populistlikeks sotsiaaltoetusteks,” arvab Jurtšišin. IMF-i raha on palju hinnalisem siis, kui uus võim on juba ametis.”
Sotsiaaltoetuste suurendamine oli Jurtšišini sõnul pigem ettekääne, sest valitsusel on täitmata palju tõsisemaidki IMF-i nõudmisi. Näiteks pankade läbipaistvuse suurendamine. Ukrainas on siiani isegi mõne suure panga omanikeks tundmatud Küprose firmad, lausub Jurtšišin.
Et Ukraina poliitikud ei ela reaalses maailmas, näitab ka see, et kui majanduslangus oli eelmisel aastal 15 protsenti, siis riigieelarve kulud suurenesid 35 protsenti, mis viis eel-arve tervelt 12 protsendiga defitsiiti.
Protestiks ebareaalse riigieelarve läbisurumise vastu astus eelmisel aastal tagasi Julia Tõmošenko valitsuse rahandusminister Viktor Põn-zenõk, kes tegi jaanuari lõpus The Economistis üsna musta ennustuse: kevadel võib riigil lõppeda raha pensionide ja palkade maksmiseks.
Jurtšišini sõnul on selline asi tõepoolest võimalik. „Pole kahtlustki, et sellega tekib probleeme, sest maksude laekumine on väga halb,” nendib Jurtšišin. „Kindlasti tekivad palkade maksmisel suured võlad.”
