Uksed avab luksusautode salong
Peagi lisanduvad Bentleyd ning veel paar-kolm sama klassi nime. Kaubamaja suunab oma jõupingutused Baltimaade ja Soome jõuka klientuuri teenindamisele, pakkudes nii sportautosid, luksussedaane kui ka maastikuautosid.
Kaks miljonit on minimaalne rahasumma, mis tuleb sellesse maikuus avatavasse esindusse autot ostma minnes kaasa võtta. Selle eest saab Lamborghini kõige “lahjema” mudeli Gallardo, mille tippkiirus on 315 km/h ning mis võtab “sada sisse” 4,2 sekundiga.
Kallima mudeli, Murcielago baashind jääb 3–5 miljoni krooni kanti. Samas on Lamborghini hinna ülempiir taevas, sest nagu ütleb Eesti Talleksi kontserni kuuluva Saksa Auto juht Jussi Pärnpuu: sellise auto ostmine on kui rätsepa juures ülikonna tegemine.
Tasemel teenindus
Kahte ühesugust Lamborghinit maailmas ei ole. Ja kui raha on, saab kõike. Üks inglane tellis näiteks oma autole elevandinahast istmekatted.
Teenindus saab autokaubamajas olema esmaklassiline. Kohapeal on proovisõiduauto, millega igaüks saab teha väikse tiiru. Kel juba auto soetatud, sel avaneb võimalus katsetada seda Lääne-Euroopa ringradadel, soetada tipptasemel kelli, nahktooteid, juveele ja aksessuaare. Pärnpuu sõnul lasi Lamborghini hiljaaegu välja näiteks Murcielago mudeli eriseeria, kokku sada autot, mille sisu on kujundanud Versace ning mille omanikud said võimaluse osta eksklusiivseid Versace’i tooteid.
Tähtis on korralik hooldus, sest seni on näiteks Bentley omanikud pidanud viima auto Stockholmi hooldusse.
Andres Sarri ja tema äripartnerite omanduses Eesti Talleks tahab lisaks Tallinna müügisalongile luua väikese luksusautode esinduse ka Riiga.
Meeste eesmärk on müüa aastas Soome ja Baltikumi turule kokku vähemalt kümme Lamborghinit.
Paar autot on Eestist Pärnpuu kinnitusel juba tellitud. “Sellise auto ostja tuleb ise meie juurde. Me ei pea ostma ajalehes leheküljelist reklaamipinda ega kuulutama, et hinnad on all, lao tühjendusmüük või talverehvid kauba peale,” lisas ta.
Pärnpuu sõnul tekkis luksusautode kaubamaja loomise idee kaks aastat tagasi, sest lähipiirkonnas midagi sellist pole. Eesti ärimehed viivad oma sportautod üldiselt Lõuna-Euroopa – Saksamaa, Hispaania ja Itaalia – teedele ning Eestisse jõuavad need harva.
ARK-i andmeil on viimastel aastatel Eestis arvele võetud keskmiselt üks Lamborghini aastas, Ferrarisid on viimasel viiel aastal tekkinud ligi paarkümmend, Porschesid üle saja.
Et luksusautode müümine on suuresti imagoloogiline äri, on loodud kirjutamata reeglid, mis margid tohivad ühes salongis üksteise kõrval seista. Näiteks Ferrari ja Lamborghini kokku ei sobi, samuti on “tülis” Maserati ja Bentley.
Pärnpuu sõnul on osa marke, näiteks Ferrari, devalveerunud, kõik riideturud on täis “rullnokkadele” suunatud Ferrari särke ja nokatseid.
Teised autokaupmehed ei ole varmad uue kaubamaja edukust ennustama. Porschet, Hummerit ja Maseratit müüva Premium Motorsi nõukogu esimees Jürgen Vester ütles, et suur osa Eesti rikkaid ostab oma luksussõidukid väljaspool Eestit ega too neid ka kunagi siia. “Ülikiirete, Põhjamaade mõistes ainult suviste autodega suurt müüki ei saavuta,” ütles ta.
Intervjuu
Urmas Sõõrumaa:
«Lamborghini kuluks ära »
Suurärimees Urmas Sõõrumaa autopargis on ajakirjanduse andmeil kaks tippklassi Mercedese sportautot ja üks Ferrari.
•• Kuivõrd on Eestis võimalik kallite sportautodega sõita?
Ei ole võimalik ja mina ei sõida ka. Eestis on haiglaslik nuhkiv ühiskond, inimesi tembeldatakse siin pelgalt kuulujuttude baasilt ei tea kelleks ja kui peaks veel sellise autoga ka ringi sõitma...
•• Miks peale talvetingimuste Eesti ja kallid sportautod veel omavahel ei sobi?
Üks põhjus on see, et sellise autoga kohapealt kiirendades on tõenäoliselt mootorile kahjulik, kui järgid kiiruspiirangut 50 km/h. Igal pool riikides on piirangud, aga neid võetakse mõistlikult.
•• Kas müüa Baltikumis ja Soomes aastas kümme Lamborghinit on realistlik?
Ma ei tea sellest ärist midagi. Aga kui automüüja arvab, et turgu on, siis on.
•• Kas Lamborghini võiks rikastada ka teie autoparki?
Ma ei ole autode kollektsionäär. Aga mõne ringraja-Lamborghini muretseks küll hea meelega.
•• Mis paneb ostma endale näiteks viie miljoni kroonist autot?
Sellest saab aru siis, kui oled rooli istunud. Ega praktilist väärtust sellisel autol pole ja mõnele võib see tunduda uhkustamise asjana. Minu jaoks on see enesetunde küsimus. Ostan sellise auto, et käia sellega kolm-neli korda aastas mõnes vabamas ühiskonnas ringrajal.
