Üle 70 ettevõtte kasutab innovatsiooniosakuid
„Mitmete väikeste ettevõtete jaoks on osaku kasutamine andnud põhjuse või võimaluse esmakordselt teha koostööd teadusasutusega ja pannud aluse pikemale arendustegevusele,“ kommenteeris EAS-i innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla.
„Innovatsiooniosakuga alustatud tootearendus võib kasvada ka pikemaks projektiks, mida toetuste poolelt saab abistada juba miljonitesse kroonidesse ulatuv tootearendustoetus.“
Innovatsiooniosakut saab Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtja kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt.
Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, mida vajab mitu ettevõtet, saab kuni viis ettevõtjat esitada ka ühistaotluse ning toetus on vastavalt suurem, kuni 250 000 krooni.
Osakut on kasutanud nii tootmisettevõtted kui ka mitmesuguseid teenuseid osutavad firmad. Näiteks kirjastus Avita teeb koos Tallinna Ülikooliga Eesti, Soome, Venemaa ja Saksamaa üldhariduskooli 9. klassi matemaatikaõpikute võrdlusanalüüsi, et luua Eestis veelgi paremaid õpikuid.
OÜ Vennad Ehitus tegi ühisprojekti veel kolme ettevõttega ning koostöös Eesti Maaülikooliga töötatakse välja ehitiste ekspertiisi metoodikat.
Arhitktuuribüroo Pluss OÜ kasutab innovatsiooniosakut oma ettevõtte pädevuse suurendamiseks nullenergia vajadusega hoonestuse projekteerimisel, tehes koostööd Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga.
Neliruum OÜ analüüsib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kaasaegsete kodude esiku funktsionaalsust ja lahendusi selle parandamiseks.
Peamiselt on innovatsiooniosaku kasutamise eesmärgiks ettevõtte tootearendus toodete-teenuste konkurentsivõime tõstmiseks nii koduturul kui eksportturgudel. Samuti ei kasuta osakuid mitte ainult Tartu ja Tallinna ettevõtted, vaid firmad üle Eesti.
Näiteks Kilplane OÜ Järvamaalt soovib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga luua kilplaste mängude toa ja arendada edasi kogu teemapargi kontseptsiooni. Serengeti OÜ Haapsalust tegeleb koostöös Tallinna Ülikooliga moodulitest kokkupandava saunalava disaini väljatöötamise ja juurutamisega, et panna tugev alus turundusele nii sise- kui välisturul.
Valgamaal tegutseb Eesti ainus päideroo põldude rajaja OÜ Starfeld, kes koos Eesti Maaülikooliga töötab välja plaani saagi kasutamiseks bioenergia tootmisel. Samuti Valgamaalt on puidust kaubaaluste tootja Pro Fiksum OÜ, kes töötab koostöös Tartu Ülikooliga välja lahendust 40-jalasest merekonteinerist tootmisseadme, täpsemalt puidukuivati valmistamiseks.
Pärnu Taastusravikeskus Estonia soovib laiendada pakutavaid teenuseid Jaapani sauna teenuse ja eksootilise kehahoolduskeskuse rajamisega, tehes koostööd Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja disainiosakonnaga.
Teine Pärnumaa ettevõte, hokivarustuse tootja ja edukas eksportija Frontier Hockey kasutab innovatsiooniosakut, et koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga välja arendada tavapärasest kergem, kuid tugevam väravavahi hokikepp.
Innovatsiooniosakute andmist rahastab Euroopa regionaalarengu fond ning programmi eelarve on 15 miljonit krooni.
