Üle-eestiline uuring: tarbijad peavad kaubamärgi infot tootel enda õiguseks
Igapäevaseid toidu- ja tarbekaupu ostes mõjutab kaubamärk 56 protsendi inimese ostuotsust. Kui kaubamärk pole nähtav, tehakse ostuotsus tuginedes hinnale või eelnevale ostukogemusele.
Uuringus selgus, et kaubamärgi tähtsus on tänase kauba külluse juures tarbijale ülioluline otsustamaks erinevate kaupade vahel, seda peab valdav enamus (81 protsenti) kindlaks tarbija õiguseks.
"Samuti on kaubamärk fundamentaalne konkurentsi seisukohast, sest tuginedes uuringule, tehtaks kaubamärgi puudumisel ostuotsus hinna või eelneva kogemuse alusel“, ütles uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo.
Vastanutest 56 protsenti leidis, et igapäevaseid toidu- ja tarbekaupu ostes mõjutab kaubamärk nende ostuotsust. Neist 23 protsendi hinnangul mõjutab kaubamärk ostuotsust kindlasti, sest nad eelistavad teatud kaubamärgi tooteid, ja 33 protsenti leidis, et see pigem mõjutab nende valikut, sest nad küll eelistavad teatud kaubamärke, kuid on valmis ostma ka teiste kaubamärkidega tooteid.
Vastajatest 31 protsenti leidis, et kaubamärk pigem ei mõjuta nende otsust, kuna nende jaoks on tavaliselt olulisemad muud asjaolud. Küsitletutest 11 protsenti vastas, et kaubamärk ei mõjuta nende otsust üldse, sest see ei ole nende jaoks oluline.
Küsimusele, mis mõjutaks nende ostuotsust juhul, kui igapäevaste toidu- ja tarbekaupade pakenditel ei oleks kaubamärk nähtav, vastas 68 protsenti, et sellisel juhul otsustaksid nad hinna järgi.
Vastanutest 54 protsenti valiks toote harjumuse ja varasema kogemuse alusel ning 43 protsenti toote päritolumaa järgi. Küsitletutest 19 protsenti langetaks otsuse tootja nime järgi.
Uuringu põhjal peab 81 protsenti inimestest oluliseks õigust saada kauba kohta kogu vajalikku infot ja kaubamärgi teavet kauba kergeks eristamiseks. 51 protsenti peab seda õigust väga oluliseks ja 30 protsenti oluliseks.
Küsimusele, kuidas suhtutakse sellesse, kui kõikide karastusjookide pakendid oleksid kujundatud ühesuguselt ja kaubamärk oleks märkamatu ja kirjutatud tootele vaid väikeste tähtedega, vastas 59 protsenti, et nad ei pea seda õigeks.
Vastanutest 33 protsenti leidis, et see oleks nende jaoks täiesti vastuvõetamatu, kui kaubamärki ei oleks või see oleks väga väikeselt esitatud, ning 26 protsenti ei peaks seda õigeks. Ainult viis protsenti vastajatest leidis, et selline toote pakend on nende jaoks sobiv.
Küsimusele, kuidas suhtutakse sellesse, kui kõikide karastusjookide pakendid oleksid kujundatud ühesuguselt ja kaubamärk oleks märkamatu ja kirjutatud tootele vaid väikeste tähtedega, vastas 59 protsenti elanikkonnast, et see ei oleks nende jaoks vastuvõetav. Ainult neli protsenti leidis, et selline lahendus oleks nende jaoks vastuvõetav.
Järelikult on nii karastusjookide kui ka lahja alkoholi puhul inimestele oluline kaubamärgi nähtavus, selle puudumine ei oleks vastuvõetav 59 protsendile.
Eesti patendivolinike seltsi esimehe Almar Sehver lisas, et kaubamärgi kasutamist on erandina piiratud Austraalias, kus ei ole lubatud kaubamärke kasutada tubakatoodete pakendil.
"Selline tööstusomandi õiguste piiramise pretsedent võib pikemas perspektiivis viia ka teiste toodete kaubamärkide piiranguteni ning selle-teemalisi arutelusi on juba ka tõstatatud," märkis ta.
Sehver selgitas, et tarbijal on siiski õigus teada, mis tootega on tegu, ja ettevõtte jaoks on kaubamärk väärtuslik intellektuaalomand, mille piiramine ei ole õigustatud.
Aprillikuus üleriigiliselt läbiviidud küsitluses osales ligi tuhat täiskasvanut. Uuring viidi läbi seoses ülemaailmse intellektuaalomandi päevaga, mida tähistati 26. aprillil.
