Poliitilised ja tormituuled tõstsid 2005. aastal naftahinda pea kolmandiku jagu eelmise aastaga võrreldes. Probleeme polnudki niivõrd vähese tootmise, kuivõrd rafineerimisvõimsuse nappusega, mida orkaan Katrina veelgi süvendas. Naftafirmade kasum kerkis ? Exxonil kolmandas kvartalis 75%, Shellil 68% võrreldes eelmise aastaga.

Terasetööstuses hakkas aeglustuma nii nõudluse kui ka hindade kasv. Maailma suurim terasetootja Mittal soetas tehaseid Hiinas ja Ukrainas, aasta lõpus hakkasid aga Luksemburgi Arcelor ja Saksa ThyssenKrupp madistama Kanada Dofasco omandamise nimel.

Kahe hiiglase raskused

Autotööstust ilmestasid kahe USA hiiglase, General Motorsi ja Fordi aina kasvavad raskused, esmajoones oma koduturul. Mõlema võlakirjad hinnati rämpsu tasemele. Ford pidi maksma 2,2 miljardit dollarit, et päästa oma suurim allhankija Visteon, GM-i suurim tarnija Delphi läks pankrotikaitse alla.

Samal ajal teatas Toyota rekordtulemustest, saades nii maailma kõige kasumlikumaks autotootjaks. Saavutust varjutas firma ajaloo suurim autode tagasivõtmine USA-s. Järgmise aasta plaani ? 9,2 miljonit sõidukit ? täitmine annaks Toyotale veel ühe krooni: GM peaks loovutama maailma suurima autotootja tiitli.

Lennutööstuses jätkus sõda Euroopa Airbusi ja USA Boeingu vahel. Jaanuaris esitles Airbus oma uut relva ? 555 kohaga kahekorruselist hiigellennukit A380, mis lõpetab Boeingu monopoli suurte reisilennukite vallas. Mõlema kontserni ärile tulid kasuks lennufirmade paranevad tulemused Aasias ja Lähis-Idas. Airbusil peaks aasta lõpuks olema koos 700 tellimust, Boeingul 850. Nii peaks aasta 2005 kujunema lennukitööstusele tellimuste poolest rekordiliseks ? maht üle saja miljardi dollari.

USA lennuliinid, mis alles püüdsid tasapisi toibuda viimaste aegade madalseisust, mille oli põhjustanud suure personalikulu, äpardunud ärimudelite ning üleilmsete hirmude (terrorism, majandusprobleemid, olukord Lähis-Idas ja sars) koosmõju, langesid naftahinna tõustes põlvile. Aasta lõpuks lendas üle poole USA sisemaiste lendude mahust pankrotikaitse all.

Rahanduses oli tormiline aasta Morgan Stanleys, kus pärast mitme tippjuhi lahkumist ja endiste juhtivtöötajate protestikirja jõudis seis haripunkti tegevjuht Phil Purcelli asendamisega investeerimispanga varasema juhi John Mackiga.

Hollandi pank ABN Amro püüdis kaitsta oma osalust Itaalia Banca Antonvenetas, mida üritas üle võtta Banca Populare Italiana, ning esitas märtsis parema pakkumise. Oma seadustega pahuksisse läinud kaasmaalasi eelistanud Itaalia keskpanga juht Antonio Fazio oli sunnitud pärast pikka vastupunnimist ametist loobuma.

Lääne suurpangad trügisid üksteise võidu Hiina turule, omandades osalusi sealsetes riiklikes pankades.

New Yorgi osariigi peaprokuröri Eliot Spitzeri ristiretk kindlustusäri vastu sundis märtsis tagasi astuma maailma suurima kindlustusfirma AIG legendaarse juhi Hank Greenbergi. Ettevõte möönis juunis, et viie aasta vältel on võltsitud tulusid 3,9 miljardi dollari ulatuses.

Ebatavalisel moel andsid sel aastal börsid pea sama palju kõneainet kui firmad, mille aktsiatega neil kaubeldi. Kõige rohkem oli juttu Londoni aktsiaturust LSE, mida püüdsid omandada nii Saksa Deutsche Börse kui ka Pariisis paiknev Euronext. Tehingud nurjasid tururegulaatorite kõhklused ja aktsionäride vastuseis. Viimane maksis koha Deutsche Börse juhtidele. Aasta lõpus aga esitas oma pakkumise Austraalia pank Macquarie.

New Yorgi 213-aastane NYSE loobus iseseisvusest ja ühines elektroonilise börsiga Archipelago.

Jaemüüjad ägasid

Enamiku jaemüüjate jaoks polnud 2005. aasta algupool just meeliülendav. Ka Wal-Marti ja Tesco taolised gigandid ägasid, kui naftahind transpordikulud üles ajas, hinnatundlikud tarbijad aga keeldusid neid enda kanda võtmast. Erandiks oli Zara omanik Inditex, kelle tulu kasvas kiiresti.

Aasta algul hakkas lõpuks jalgu alla saama interneti-jaekaubandus, mille jõulumüük kasvas 2004. aastal kuus korda kiiremini poodide omast. Aina tugevamad positsioonid on internetis saavutanud suured jaeketid ? Wal-Marti Targeti ja Circuit City võrgulehekülgede külastajate määr tänupühajärgsel reedel peaaegu kahekordistus eelmise aastaga võrreldes.

Tarbekaubasektori suurim uudis oli Procter&Gamble?i 57 miljardi dollariline ost jaanuaris ? Gillette. Aprillis soetas Prantsuse Pernod Ricard 13,3 miljardi dollari eest Briti Allied Domecqi, ühendades nii vastavalt maailma suuruselt kolmanda ja teise napsitootja, et sel moel edukamalt võistelda turuliidri Diageoga.

Briti-Taani gigant Unilever loobus veebruaris oma kolmveerand sajandi vanusest kahe juhatuse esimehe / tegevjuhiga struktuurist.

Septembris algas kohtuprotsess Itaalia piimakontserni Parmalat 16 endise juhi, sealhulgas firma asutaja Calisto Tanzi üle, keda süüdistatakse 14 miljardi euro suuruses raamatupidamispettuses. Oktoobris naasis Parmalat pärast restruktureerimist Milano börsile.

Ravimitööstuses oli aasta põhiteemaks arstimite ohutus. Vioxxi afääri üle 9000 kohtulahingust on Merckil seni ette näidata kaotus Texases ja võit New Jerseys. Esimeses föderaalprotsessis ei suutnud vandemehed otsusele jõuda ja protsessi võidakse korrata. Nelja miljardini ulatuvaid kulusid kartev Merck koondas 7000 töötajat ja sulges 16% oma tehastest.

Pfizer võitis kõigile kaubamärgiravimite tootjatele olulise kohtulahingu, kui suutis kaitsta oma kolesteroolirohu Lipitor patenti USA-s.

Šveitsi Novartisest sai ajutiselt maailma suurim koopiaravimite tootja, kui ostis 8,3 miljardi dollari eest Saksa firma Hexal. Senine liider, USA Teva aga vallutas oma trooni tagasi, omandades 7,4 miljardi dollari eest kodumaise rivaali Ivax.

Tehnoloogiasektoris sumiseb jälle

?? Tehnoloogiasektoris üle mitme aasta taas puhkenud elevust kehastas kõige paremini Google, kelle aktsiahind tõusis rohkem kui kaks korda. Ettevõtte turuväärtus ? sada miljardit dollarit ? ületab McDonald?sit, General Motorsit ja Cisco Systemsi.

?? Aina uusi tooteid turule toova Google?i kõrval hakkab haru senine gigant Microsoft üha enam mammutit meenutama. Windowsi uue versiooni Vista turuletulek venib ning novembrikuus firmast välja tilkunud memodes tunnistasid Bill Gatesi ja kontserni tehnoloogiajuht Ray Ozzie, et Google, Skype ja Adobe on mitme võrgupõhise tootega ette rebinud.

?? Riistvaratootjatel nii hästi ei läinud ? Hewlett-Packard ja IBM koondasid, Delli nõrgad tulemused panid paljud kahtlema, kas firma suudab enam kasvada.

?? Telekommunikatsioonis andsid kõneainet internetitelefonid ja mitu suurt ülevõtmistehingut. Aasta algul näis, et oma otsa on leidnud USA kunagine monopol AT&T, kuid firma 16 miljardi dollari eest üle võtnud kontsern SBC eelistas legendaarse kaubamärgi kaotamise asemel oma nime muuta. Hispaania Telefonica omandas oktoobris 31,8 miljardi dollari eest Briti BT Groupi mobiiliharu O2.

?? Skype?i omandamisele eBay poolt järgnes teiste interneti- ja telekommunikatsioonifirma tormijooks VoIP-kõnede turule.