Kui Lääne- ja Hiiumaal püsis mullu esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv 2003. aasta tasemel, siis näiteks Raplamaal kasvas esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv üle kahe korra ning Jõgevamaal ja Järvamaal kaks korda. Riigi keskmisest suurem tõus oli ka Tallinnas ja Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eelmisest aastast vähem tuvastati kutsehaigestumisi Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Kõige rohkem diagnoositi esmaseid kutsehaigusi Jõgevamaal (24) ja Tartumaal (20). Üldse pandi kutsehaigetena kirja 73 meest ja 59 naist.

Peaaegu pooltel uutel kutsehaigetel oli ülekoormushaigus. Vibratsioontõbe ja vaegkuulmist diagnoositi rohkem meestel, ülekoormushaigust naistel. Kutsealade järgi diagnoositi enim esmast kutsehaigust põllutöölistel ja loomakasvatajatel (21%) ning traktoristidel (17%). 45 haigusjuhu puhul oli tegemist mittetöötavate inimestega.

EPL