Asja reguleerib kaks seadust. Töötaja distsiplinaarvastutuse seaduse järgi saab napsitava töötajaga töölepingu lõpetada. Sest alkoholi tarvitamine tööruumides ja tööajal on jäme töödistsipliini rikkumine. Töötervishoiu ja -ohutuse seadusest tulenevalt aga ei tohi tööandja ametipostile lubada alkoholi tarvitanud inimest. See tähendab, et kui töötaja on ilmselgelt purjus, tuleb ta kohe koju saata. Kui purjutanu tööl kuhugi vahele jääb või kuskilt alla kukub, vastutab sada protsenti tööandja. Seaduse järgi tuleb karistada hoopis teda. Muuseas, alkoholiks loetakse ka õlut ja siidrit.

Napsitas vabal ajal

Eraldi teema on töötajad, kes viskasid viina vabal ajal ning ilmuvad tööle “lõhnadega”. Kuidas teha kindlaks, et inimene on alkoholi tarvitanud, on raskeim küsimus, millega tööandja selles olukorras kokku puutub, märkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Juhan Salum. “Alati ei õnnestu ekspertiisi saatmine. Seda võib küll teha, kuid esiteks: ekspertiis ei pruugi inimest vastu võtta ja teiseks: töötajal on õigus sellest keelduda,” selgitas Salum.

Nii ei jää kimpus tööandjal üle muud, kui toetuda pohmellivenna kolleegide arvamusele. Kes aga ütleb, et tegu pole lihtsalt õela laimuga? Seepärast loetakse usutavamaks inimese tunnistust, kes nägi süüdistatut alkoholi tarvitamas. Õnnetu napsisõbra sõna kaine kolleegi vastu. Alati võib protesteerivale töötajale teha ettepaneku, et lähme arsti juurde ja teeme asja kindlaks, soovitas Salum. “Kuid kui tööandja on veendunud, et töötaja on purjus ning viimane keeldub korraldustele allumast ja töökohalt lahkumast, võib loomulikult kutsuda kohale politsei,” ütles Salum.

Teemat võib laiendada veelgi. Näiteks, kuidas suhtuda töötajasse, kes saabub kontorisse tööalaselt vastuvõtult ning on alkoholi tarvitanud? “Tõestamise küsimus, küllalt libe tee,” sõnas Salum. “Ka paljudel ravimitel on alkoholiga analoogne toime. Kui töötajal on esitada tõend või retsept, siis ei saa teda karistada. Kuid loomulikult ei tohi tööandja teda tööle lubada.”

Tipsutamine töökohal on Eestis paraku päris suur probleem, näitab tööinspektsiooni praktika. CV Online personali-direktoril Agu Vahuril on selleks puhuks kindel ja karm retsept: “Kui töötaja üksi vaikselt oma töölaua taga napsitab, tuleks see laud koos töötajaga kontorist välja tõsta ja töösuhe lõpetada.” Jääknähtudega alluvaga soovitab Vahur pidada tõsine jutuajamine. Paraja portsu sisse satub tööandja siis, kui napsitaja on oma ala väheseid tippspetsialiste ning tema vallandamine tooks ettevõttele kahju.

Distsiplinaarkaristused

“Üleannetut” võib oodata:

•• noomitus;

•• rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga;

•• palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva;

•• töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töölepinguseaduse § 86 alusel:

•• töötaja vääritu teo tõttu

•• töötaja suhtes usalduse kaotamisel.

EPL/Riigi Teataja