Ülevaade: korruptsioonijuhtumid on sagenenud, tervishoiu korruptsiooni vältimisel paigalseis
Mullu registreeriti 288 korruptsioonikuritegu, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Kuna aga 2016. aastal registreeriti väga palju üksteisest sõltuvaid tehnoülevaatusega seotud korruptsioonikuritegusid (altkäemaksu andmine, võtmine ja ametialane võltsimine), siis on selline kahanemine oodatav, märgitakse aruandes.
Samas ei ole põhjust järeldada, nagu oleks korruptsiooni tervikuna vähem, sest kriminaalasjade arv on siiski suurenenud 54-lt 70-le, mis tähendab juhtumite sagenemist.
Kokkuvõttes on altkäemaksukuritegude arv küll vähenenud, aga mõnevõrra on suurenenud riigihangete ja toimingupiirangu rikkumise alaste kuritegude arv. Riigihangete teostamise nõuete rikkumisi registreeriti 14 (2016. aastal 3) ning toimingupiirangu rikkumisi 13 (2016. aastal 4.
Aruanne toob korruptsioonivastase strateegia täitmise olulisemate probleemidena välja paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel, mida peegeldab viimane korruptsiooniuuring.
Uuringu kohaselt eeldatavad elanikud altkäemaksu, vastuteeneid ja kingitusi enim arstidega suheldes, kus kokkupuude meelehea küsimisega on jäänud enamvähem samale tasemele kui 2010. aastal – vastavalt 8% ja 9%. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud, ning paraku iseloomustab valdkonda paigalseis.
Aruanne märgib, et GRECO (Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus- toim.) tegi 2012. aasta detsembris riigikogule seitse soovitust ning kuigi järelevalve protsess Eesti suhtes lõpetati, ei ole jätkuvalt näiteks kehtestatud reegleid riigikogu liikme suhtlusele lobitöö tegijate ja muude kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada ning puuduvad sanktsioonimehhanismid reeglite rikkumise eest.
2017. aasta korruptsioonivastase strateegia kulud olid 753 858,06 eurot, kulude hulka ei ole arvestatud teistes arengukavades toodud tegevuste kulusid. Otseselt korruptsiooni ennetamisele kulus 2017. aastal 10 900 eurot, millest 6 000 eurot on meditsiinitudengitele suunatud õppematerjal ning on lepingupartnerile veel välja maksmata.
Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 kiideti heaks 2013. aasta oktoobris. Strateegia üheks sihiks on suurendada valitsuse võimekust korruptsiooni ennetada, eesmärgi üheks indikaatoriks on elanike hinnang riigi tegevusele. 2012. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi arvas 32% Eesti inimestest, et valitsuse korruptsioonivastased jõupingutused on tulemuslikud. 2017. aasta uuringu järgi oli see näitaja 2% tõusnud ning 34% elanikest arvas, et riigi jõupingutused on tulemuslikud.
