Ülikoolid toodavad puudulike teadmistega finantssektori töötajaid: kes ei oska Excelit, kes ei tunne seadusi
- Puudulik võõrkeelte oskus - eelkõige on see seotud inglise keele oskusega, kuid mõnedes finantssektori valdkondades on olulisel kohal ka vene keel. Nagu märkisid ühe finantsorganisatsiooni esindajad:
„Täna me võime väga selgelt öelda, et probleemiks on vene keele oskus, mitte võõrkeelte oskus - inglise keelt ja mõnda muud võõrkeelt osatakse suurepäraselt. Aga tihti noor müügitöötaja, kes meile tööle tuleb, ei saa venekeelse kliendiga hakkama. Seetõttu me väga hindame vene keelt emakeelena kõnelevaid noori, kes valdavad väga heal tasemel eesti keelt."
Erinevate intervjueeritavate poolt saadud tagasiside põhjal võib teha järelduse, et probleem ei seondu niivõrd võõrkeelse rahandusalase terminoloogia valdamisega, kuivõrd töötaja(te) üldise keeletasemega.
- Puudulikud infotehnoloogilised oskused - sageli rõhutati puudulikku MS Exceli ja MS Office tarkvarapaketi valdamise oskust, mis on tänapäeval universaalne tööinstrument ning kasutatav kõikides finantssektori organisatsioonides.
- Puudulik kirjalik ja suuline väljendusoskus - ühe suure finantsorganisatsiooni esindaja tõi välja, et nii spetsialisti kui ka juhi jaoks on oluline osata edastada arusaadavas keeles omi mõtteid, seisukohti, olulist infot ning tunnetada erialaseid probleeme; mõni küsitletav tõi välja, et sageli on töötajatel probleeme lihtsamate dokumentide koostamisega emakeeles (eesti keeles), probleemina mainiti ka õigekirja oskust; mõnes intervjuus oli tõstatatud ka puudulikke oskusi infograafiliste materjalide koostamisel, mis osaliselt kattub eelneva probleemiga.
- Ebaõige (kõrge/madal) enesehinnang - pole haruldane, et spetsialistidel ja ka juhtidel on madal enesehinnang, sagedamini aga siiski põhjendamatult kõrge enesehinnang; äsja ülikooli lõpetanud ning finantssektoris alles tööd alustavad töötajad hindavad sageli üle oma teadmisi ja võimeid ning neil on liialt kõrged ootused nii ametipositsiooniga kaasnevate volituste kui ka palga suhtes.
Täiendavate probleemidena, mida toodi välja vaid üksikutel juhtudel, oli lisatud ka spetsialiseerumist kitsale valdkonnale, puudulikku meeskonnatöö oskust, argust, vähest motiveeritust ning erialaste baasteadmiste puudumist.
Ühe finantseerimisettevõtte esindaja tõi seoses Eesti finantsalase seadusandluse tundmisega välja järgmise seisukoha:
„Selles nimistus on kõige olulisem Eesti finantsalane seadusandlus. Kõik muu on asendatav või juurde õpitav, vähemalt teoreetiliselt õpitav [...] Kui inimesed tulevad [ülikoolist], siis nad teavad väga hästi terminoloogiat, nad teavad väga hästi laenu ja finantsteenuse olemust, kuidas see kõik töötab. Väga kiiresti jõuab kõik kohale. Sealt, kus hakkab õigusalane kliendi nõustamine või lihtsamate olukordade lahendamine - see kõik lonkab. Eksisteerib aga praktiline probleem: igasuguste seaduste tundmise teema, meie üldtingimuste (mis on juristide poolt kirjutatud väga keerulises keeles) tundmise teema ja kogu selle rakendamine konkreetsete eluliste situatsioonide puhul - see on selline koht, kus mõistus saab otsa."
Uuringule vastasid järgmised organisatsioonid:
Kommertspangad - Swedbank AS, SEB Pank AS, LHV Pank AS ja BIGBANK AS
Kindlustusseltsid - AS If P&C Kindlustus AS, ERGO Kindlustus AS
Audiitorettevõtted - KPMG Baltics OÜ, PricewaterhouseCoopers AS, EY Baltic AS
Varahaldusettevõtted - Avaron Asset Management AS, Redgate Capital AS
Private equity ja riskikapitaliettevõte - BaltCap AS
Sihtasutus KredEx SA
Finantsvahendusettevõte - Eurex Capital AS
Pangaväline finantseerimisettevõte - SNEL Grupp OÜ
Hoiu-laenuühistu - Tartu Hoiu-laenuühistu TÜH
Finantsvahenduse abitegevusega tegelev ettevõte - Tallinna Börs