Ülikoolide kinnisvaralego
Laienevatele ning tänapäevaseks ja rahvusvaheliseks muutuvatele ülikoolidele on kinnisvaraarendus tähendanud keerulist legot. Ruume, kus õpilastele tarkust jagada, oleks justkui küll, aga nendevaheliste vahemaade läbimine on ooper omaette. Ostan-müün-vahetan on saanud tarkusetemplitele sama tavalisteks märksõnadeks kui kinnisvarafirmadele. Tallinna kaks suuremat ülikooli on selles mängus siiski erinevas seisus: kui tehnikaülikool on Mustamäele rajanud juba tõelise tehnikateaduste Meka, siis Tallinna ülikool korjab end alles linna pealt kokku. Küll aga on Tallinna ülikooli plaanidega seotud kinnistud selle võrra põnevamad, et paiknevad linna südames.
Tallinna ülikool alles sätib klotse
„Ma pean nüüd hoolega sõnu valima ja teatud mööndusi lisama,” on Tallinna ülikooli haldusjuht Peep Ratas tulevikustsenaariumidest rääkides ettevaatus ise, sest need strateegilised majandusküsimused pole veel otsustatud ja kui otsustatakse, siis pole tema sõnal ehk kõige suurem kaal. „Aga kui asjad lähevad nii, nagu mina neid ette kujutan, siis ma arvan küll, et ülikool peab oma kinnistuid ostma-müüma-vahetama, et saavutada üht meie olulisimat eesmärki – suuremat kontsentreeritust. Kompaktsemalt tegutsemine on oluline, muu hulgas tekivad nii paremad mõtted,” arvab Ratas.
Mõttetöö võib tõesti praegu veidi hajevil olla nii paljudel tudengitel kui ka õppejõududel, sest peale Narva maantee ääres paikneva „peastaabi” käiakse tarkust taga ajamas veel Tondil, vanalinnas, Mustamäel ja Lasnamäe veerel. Kui loengutes kuuldule on tarvis lisa ammutada, seavad tudengid sammud kinnisvaraarendajate jaoks ehk magusaima kinnistu poole – pealinna uue sajandi city vahetus naabruses Rävala puiesteel asuvasse akadeemilisse raamatukogusse. Kinnisvara väärtuse seisukohast on pärl ka vanalinnas Rüütli tänava majas number 10 asuv ajalooinstituudi hoone.
Ka Ratas leiab, et üliõpilastel on tüütu mööda linna loengupaikade ja muude õppekohtade vahet pendeldada, ja seesama raamatukogu on just üks kriitilisemaid kohti, mis võiks asuda peahoonele lähemal. Seal, kus toimub enamik loenguid ja veedab suurema osa aega enamik õppejõude. „Läbi kesklinna sinna tuisata on keeruline,” nendib haldusjuht.
Peahoone vahetus läheduses asuvad ülikooli ühiselamud ning samasse kvartalisse kerkivad ka suurehitused teadus- ja loomemaja. Neist esimese ehitushange on läbi ja paika on saanud ka hind: 147 miljonit krooni pluss käibemaks. Loomemaja ehitushange kuulutatakse ilmselt välja lähiajal ning sinna peaks muu hulgas kolima Balti filmi- ja meediakool.
Juba üsnagi täis ehitatud Narva maantee kvartalil on aga üks oluline puudus: uusi ruumikaid hooneid on sinna keerulisem rajada kui linna serva, pealegi on maa hind hoopis teist masti kui linnaservas.
„Ma olen üsna kindel, et meie lähedal on maaomanikke, kes on koostööst ülikooliga või oma kinnistute müügist huvitatud,” ei pea Ratas seda siiski piduriks. Üks vaba plats on näiteks Kreutzwaldi ja Narva maantee nurgal. Ka mere poole vaadates võib näha ehitamisvõimalusi.
Aga võib-olla oleks ülikoolil targem talitada nii, nagu on talitanud mitmed korteriomanikud – müüa kallid kesklinna kinnistud ja rajada kõik, mis vaja, hoopis tänapäevasemal ja kompaktsemal kujul linnaserva? Ei, see ei ole mõistlik, arvab Ratas. „Asukoht on meil väga hea, me peame seda üheks oma eduteguriks. Kui näiteks võrrelda Tartuga, siis välisõppejõudude jaoks on tähtis nii see, et lennujaam on lähedal, kui ka just nimelt see, et asume Tallinna kesklinnas.”
Pealegi pole linna veeres asuvate ülikoolilinnakute strateegia, mida hakati maailmas hoogsamalt järgima 1960. aastatel, Ratase sõnul praeguseks enam nii aktuaalne. Niisiis, Tallinna ülikool mitte lihtsalt ei jää Narva maantee ümbrusse, vaid koondub sinna, mis tähendab mujal asuvatest majadest loobumist. Ühe erandiga – spordiinstituut jääb Tondile, sest spordirajatiste südalinna ehitamine pole mõeldav. „Kõigepealt tuleb loome- ja teadusmaja valmis ehitada ja siis vaatame edasi,” lõpetab Ratas.
Tehnikaülikool: klotsid paigas
Tehnikaülikoolis paukusid šampanjakorgid ja lõigati linti eelmisel aastal rohkem kui üheski teises ülikoolis. Majandus- ja sotsiaalteaduskonna uus hoone ning kolmas ühiselamu läksid kokku maksma ligi 350 miljonit krooni. Veel 200 miljonit kulus uue raamatukogu ehitamiseks.
Kõigest mõne aasta eest oli pilt sootuks teine: majandusteaduskonna tudengid loksusid, kes auto, kes trolliga, Kopli ja Mustamäe vahet. Ülikoolil õnnestus aga saavutada riigiga kokkulepe ja saada praegu mereakadeemia käsutuses oleva majandusteaduskonna hoone eest 75 miljonit krooni, millega rahastati ehitust Mustamäel.
Üks hoone on tehnikaülikoolil Koplis praegugi, seal paikneb soojustehnika instituut. Veel on mõned ruumid Rävala puiesteel, kus muu hulgas tegutseb puhkpillorkester, õppehooned Kohtla-Järvel ja Tartus, spordibaas Aegviidus ning isegi kuivati ja veel mõned objektid Pärnumaal Vändra vallas. Ja muidugi magus suurhoone Tõnismäel, kus asub Tallinna kolledž. Kokkuvõttes on „rauakoolil” kontsentreeritusega paremad lood ja kõik suured müügid-ostud-vahetused tehtud. Mustamäel asub ehtne ülikoolilinnak, kus ühiselamus elav tudeng jõuab mõne minutiga nii loengutesse, raamatukokku kui ka sportima.
TTÜ haldusdirektor Margus Leivo kinnitab, et ka viimase Koplisse jäänud üksuse Mustamäele kolimine on suure tõenäosusega juba lähemate aastate küsimus. Kui saavad valmis umbes 150 miljonit krooni maksvad korpused number viis ja kuus, mille ehitushanked käivad, jääb Kopli maja tühjaks.
„Variante on põhimõtteliselt kolm: kas selle vastu tunneb huvi mereakadeemia, leiame mõne muu võimaluse koostöös haridusministeeriumiga või hoone võõrandada. Milline neist käiku läheb, näitab aeg,” ütleb Leivo.
Kopli maja hinnast pole Leivo sõnul praegu mõtet rääkidagi – kinnisvaraturg on põhjas. Kui aga see kolimine on tehtud, siis võib tehnikaülikooli puhul hoonestuse seisukohalt rääkida valmis ülikoolist. Väiksemat nakitsemist siiski veel tuleb, näiteks tahaks ülikool endisest raamatukogust kujundada tudengite vaba aja keskuse. Ent suures plaanis on klotsid paigas. „Ja ega muud enam teha ei saakski – omafinantseeringutega on seis selline, et panka enam minna mõtet pole. Me võtsime selle suuna, et kasutame kõik abiraha võimalused maksimaalselt ära, ja seda suunda oleme ka suutnud ellu viia,” kinnitab Leivo.
Terve konkurents või ülepingutus?
Suurte ülikoolide tegevus ei näita muidugi kõrgkoolide kinnisvarategevuse kogupilti. Läinudsuvine suursündmus Tallinna linnapildis oli kunstiakadeemia hoone lammutamine, uue maja ehitamiseks arvatakse kuluvat umbkaudu pool miljardit krooni. Akadeemia üritab seda osalt rahastada teisi kinnistuid müües – kõige klassikalisem kinnisvaraäri. Peale selle on oma kombitsad Tallinna sirutanud ka Tartu ülikool.
Kui gümnaasiumide hooneid jääb õppijate hulga vähenemise tõttu muudkui tühjaks, siis ülikoolid aina ehitavad. On see ikka mõistlik või saaksid mitu ülikooli jagada samu ruume?
„Eks see olegi suur küsimus: mis on dubleerimine, mis on konkurents?” arutleb ka Leivo. „Aga see küsimus on tõsine. Kõrghariduse rahastamisega on nagu on, samas tuleb kogu vara ju ka korras hoida.”
Renditakse ise ja antakse rendile
•• Kõik ülikoolid on vähemal või suuremal määral ühtaegu nii üürileandjad kui ka üürilised. Võtkem näiteks Tallinna tehnikaülikool.
•• TTÜ on andnud kolmandatele isikutele üürile kokku 3057 m2 pinda. Need on ruumid, mida ülikool praegu ei vaja, või on tegemist firmadega, kes aitavad kaasa ülikooli eesmärkide saavutamisele: üliõpilasorganisatsioonidele ja teistele ülikooliga seotud MTÜ-dele on renditud 213,8 m2.
•• Samal ajal rendib TTÜ eri struktuuriüksustele kontorite, laborite, auditooriumide ja abiruumide pinda Tehnopolis Kinnisvara AS-i Akadeemia tee 15a hoones kokku 2085 m2 ja Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuselt kokku 1300 m2.
•• Kulu rendipindadele kuus: 600 000 krooni. Üüritulu kuus: 1,1 miljonit krooni.
