Ülikoolis valmib koristusrobot ja merekonteinerist puidukuivati
„Meile oleks puidukuivati muidu maksma läinud neli miljonit krooni, Tartu teadlaste abiga saime selle kätte umbes 200 000 krooniga,” ütles Otepää väikese puidufirma Pro Fiksum juht Külli Uibo. „Täpset summat küll veel ei tea, sest kõik tööd pole lõpetatud.” Pro Fiksumi juhtum on hea näide ülikooli ja ettevõtjate vahelisest praktilist probleemi lahendavast koostööst.
Pro Fiksum on puidust euroaluseid tootev väikefirma. Ettevõttel oli vaja puidukuivatit, kuid selleks nõutav nelja miljoni krooni suurune investeering käis lihtsalt üle jõu. Alguses prooviti oma jõududega teha. Osteti 40 000 krooni eest kasutatud merekonteiner, soojustati, pandi sisse soojaõhupuhur, aga tulemus polnud ikkagi see, mida vaja. „Ei kuivatanud ühtlaselt,” nentis Uibo. Puidukuivatamisele kehtivad spetsiifilised nõuded. Näiteks on vaja 30 minuti jooksul ühtlast 56-kraadist temperatuuri, et puidukahjureid suretada.
Lõpuks helistas Uibo ülikooli. Tehnoloogiainstituudi professori Alvo Aabloo juhtimisel pandi kokku meeskond, mindi Otepääle, mõõdeti omatehtud konteinerkuivatit ja tagasi Tartus olles arvutati, simuleeriti ja pandi kokku projekt, kuidas konteinerit soojustada, kuidas soe õhk sisse, kuidas välja lasta, kuidas niiskusest lahti saada. Tartu ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator Vahur Valdna lisas, et enamgi veel, nad aitasid Pro Fiksumi inimestel EAS-ist ka innovatsiooniosakut taotleda, et osakuraha abil projekt teostada. Täispakett seega.
Praktilised asjad
Nüüd on samalaadse probleemiga teisedki puidufirmad ülikooli poole pöördunud. „Tegeleme ettevõttega, kes ekspordib küttepuid,” ütles Valdna. „Vana tööstushoone on tehtud kuivatiks, meie saame aidata selle paremaks tegemisel.”
Valdna lisas, et need on näited, kuidas ülikool tahab ja suudab teha praktilise väärtusega kohe käikuminevaid asju. „Ülikool ei ole ainult suured, kauged ning kaua aega võtvad asjad, me sobime ka väikefirmadele ja teeme konkreetseid lahendusi.” Näiteks tehti Tartus ühele raamatukogule projekt, kuidas suvel liiga palavaks muutuvates ruumides temperatuuri alla viia. Kas akende ees olevad nokad ja lamellid aitavad ning kumb on parem, taheti enne ehitamisotsust teada. Selgus, et sellel konkreetsel juhul sobisid paremini lamellid, mis tõid temperatuuri alla ligi viie kraadi võrra. Selliseid praktilisi asju teeb ülikool kümneid ja kümneid. Passiivmajade projektidest kuni silmakae diagnoosimise aparatuurini.
Või veel üks näide. Mõni aeg tagasi pöördus Tartu ülikooli poole Tartu Tähtvere tennisekeskuse juhataja Egert Ivask. „Meil on suur sisehall, vaipkatted, mida on pidevalt vaja puhastada,” rääkis Ivask. „Tekkis mõte, et miks peaks puhastamisega inimesed tegelema, äkki on võimalik hoopiski kasutada robotit.”
Väikeseid robottolmuimejaid müüakse Eestiski, aga suur hall vajab teistsugust robotit ja valmislahendust maailmas pole. Ülikool võttiski projekti teostamiseks ja ka sellele plaanitakse taotleda EAS-ilt innovatsiooniosaku toetust.
Koristusroboti projekt on veel päris alguses, prototüüpki on alles idee tasandil. Ivask lisas, et neid vaipkattega tennisehalle on Eestis ju teisigi, nagu ka mujal maailmas. Äkki on selles idees olemas ka kaugem äriplaan, mitte ainult ühe tennisehalli jaoks tehtav üksikprojekt, vaid näiteks selliste koristus-robotite tootmine, ütles Ivask.
Innovatsiooniosak eel kõige väikefirmadele
•• EAS on innovatsiooniosakutega toetanud 96 projekti kokku ligi viie miljoni krooni eest. Lihtsamalt öeldes on tegu rahaga, mida ettevõtetele antakse selleks, et seda kasutada teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja katselaboritelt.
•• EAS-i innovatsiooni divisjoni direktor Ilmar Pralla ütles, et palju taotlusi on tulnud ülikoolide enda initsiatiivil. „Selle taga on üks meie teine programm, juba alates 2001. aastast toetame ja ärgitame seda, et ülikoolid looksid nii-öelda oma müügiosakondi,” ütles Pralla.
•• Innovatsiooniosakud ongi mõeldud eelkõige väikefirmadele. Ja eelkõige konkreetsete probleemide lahendamiseks. Näiteks üks Järvamaa firma loob koos kunstiakadeemiaga kilplaste teemapargi mängude tuba. Ja Pärnumaal hokivarustust tootev Frontier Hockey kasutab innovatsiooniosakut, et koos tehnikaülikooliga välja arendada tavapärasest kergem hokikepp.
