Ohtlikke veoseid Tallinna linnast mööda suunava raudteeümbersõidu projekti esimese etapina on valmis saanud trassivalik. Lähiajal esitatakse valitsusele valiku tegemiseks kolm võimalikku ümbersõidu varianti koos tööde võimaliku maksumusega, eeliste ja puudustega. Majandusministeeriumi esialgsel hinnangul võiks projekteerimine alata järgmisel aastal, raudtee ehitus 2009. aastal ning valmis peaks see saama 2012. aastal.

Selleks, et põhjalikumalt uurida Tallinna raudteeümbersõidu otstarbekust ja vajalikkust, otsustas raudteeümbersõidu projekti vedav AS Tallinna Sadam kaasata analüüsi koostamise protsessi konsultandina AS-i Deloitte&Touche Eesti. Selle juhtimiskonsultatsioonide osakonna direktor Jari Kukkonen selgitas, et projekti üldised eesmärgid on suurendada raudteevõrgustiku ja keskkonna ohutust ning kõrvaldada raudteeliikluse nn pudelikaelad. Ühtlasi tuleks suurendada elu- ja looduskeskkonna ohutust, leides optimaalseima lahenduse Tallinna kesklinna läbivatele raudtee ohtlikele kaubaveostele. Samuti saaks vähendada Tallinna linna liiklusummikuid, mida põhjustavad kesklinna läbivad kaubarongid.

Kolm kriteeriumi

Eelmisel aastal alustas Deloitte&Touche hetkeolukorra, liiklusprognooside, Tallinna raudteeümbersõidu otstarbekuse ja vajalikkuse ning raudteeümbersõidu trassi paiknemise analüüsi. Kukkonen rõhutas, et raudteetrassi puhul lähtutakse peamiselt kolmest kriteeriumist:  müra, keskkond ja liiklusohutus.

Tööde maksumust tõstavad kahetasandilised ristmikud ja ka maad, mis kuuluvad eraomanikele ja tuleks välja osta.

Järgmise etapi edukaks läbimiseks oleks vaja lisaks konkreetse trassi valikule määrata eestvedaja, kellel on selge otsustuskompetents – selleks sobiks konsultandi arvates hästi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Valida tuleb ka läbipaistev hindamismetoodika ehk see, kuidas hinnata eri tegurite prioriteetsust otsustamisprotsessis. Kui on vajalik uue raudteelõigu rajamine, siis tuleb algatada Harju maakonna teemaplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise, maakonna tasandi ruumilise planeerimise, valdade üld- ja detailplaneeringute ning keskkonnamõjude strateegilise hindamisega.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri selgitust mööda on võimalik kuni 85 protsenti raudtee rajamise kuludest katta Euroopa Liidu tõukefondi rahaga. Abirahale saab loota vaid siis, kui raudtee omanikuks on riik.

Kommentaar

Raivo Uukkivi

Rae vallavanem

Kuigi eilsel ümarlaual jäi kõlama, et raudteeümbersõidu variandid on valitsusele esitamiseks valmis, pole minu arvates midagi paigas.

Konsultandid on teinud kõvasti tööd, kuid paraku pole kõiki asjaolusid arvestatud. Esitatud projekt pole kõige objektiivsem. Näiteks Rae vallas ei jääks tulevase raudteeümbersõidu alla mitte ainult hulk eramaid, vaid see läbiks ka olemasolevat elamurajooni. Puuduvad arvutused, mis eramaa maksma läheb.

Olen arvamusel, et Männiku-Kulli ümbersõidu variandi arvestatav maksumus 2,77 miljardit krooni on tugevalt alahinnatud.

Kommentaar

Ain Kaljurand

AS-i Tallinna Sadam tegevjuht

Tallinna Sadam võttis vastu otsuse, et ei arenda enam kaubategevust Paljassaares. Suund on sellele, et viia kogu kaubategevus järk-järgult ehk kolme kuni kuue aasta jooksul linnast välja, Paldiski suunas.

Kindlasti on vaja määratleda, mis on üldse ohtlik veos. Praegu mõistetakse selle all kõike, mida veetakse tsisternides.

Raudtee on selline organisatsioon, millel on palju sisemisi reserve, mille abil saaks tõsta kaubaveoste ohutust. Täna loeb raudtee omanik iga krooni ja püüab raudteed võimalikult efektiivselt majandada. Kui omanikuks on riik, saab ka prioriteedid üle vaadata.

Kommentaar

Toomas Vitsut

Tallinna linnavolikogu esimees

Mõned aastad tagasi võttis linnavolikogu vastu otsuse, et hiljemalt 1. jaanuariks 2007 peaks olema kaubarongidele loodud võimalus Tallinna läbimata Paldiski sadamatesse jõuda.

Mõistan omavalitsusi, sest kes see ikka oma territooriumile ohtlikke veoseid tahab.

Paraku on raudteeümbersõidu projekt edasi lükkunud, kaheldud on selle otstarbekuses ja sellega seotud vallad on avaldanud vastumeelsust. Kuid võiks mõelda, kas on ohutum suunata ohtlikud veosed läbi tiheasustuse või hõredalt asustatud piirkonna. Paldiskist otse Kullisse minev raudtee oleks Tallinna jaoks parim.