Üliõpilased võtavad vähem õppelaenu

Võrreldes varasemate aastatega on ülikoolide esmakursuslased õppelaenu võtmisel tagasihoidlikumad — laenajate arv on vähenenud ligi kümnendiku.

Sel aastal on esimest korda õppelaenu võtnute arv vähenenud. Paljud varasematel aastatel laenanud on tänavu sellest loobunud. Nädala alguse seisuga on vähemalt korra õppelaenu võtnud 93 860 inimest, kellest paljud seda juba tagasi maksavad, kirjutab Postimees.

Tudengid on ülikoolipõlveks paremini valmistunud, nende pere on sageli juba varem hakanud raha säästma. Ka väldivad noored õppelaenu seetõttu, et hiljem oleks lihtsam eluasemelaenu saada.

Kui ka õppelaen võetakse, kasutatakse see millegi koolitöös kasuliku ostmiseks: näiteks arvuti soetamiseks.

Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga laenuasjatundjad kinnitavad, et tudengilaenu võtmine on selgelt vähenenud.

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul on tudengid muutunud teadlikumaks. Kui aastaid oli õppelaen selgelt soodsaima intressiga laen, siis nüüd on eluasemelaenud muutunud märksa odavamaks, kuigi tagatiseta laenudest on õppelaen jätkuvalt kõige soodsam.

Hansapanga laenuosakonna juhi Agnes Makki sõnul on inimesed aru saanud, et kolmel-neljal korral võetud õppelaen võib hiljem näiteks kodu soetamiseks raha laenamise raskeks teha ning seetõttu on noored ettevaatlikumad.

Messimase sõnul kaaluvad ka käendajad hoolikalt õppelaenu toetamist ning teevad seda meelsamini vaid üheaastase laenusumma käendamiseks.