Ülo Kaasik: hinnastabiilsus tagab pikas perspektiivis majanduskasvu
Kaasik alustab 9. juulil viieaastast ametiaega Eesti Panga asepresidendina.
"Minu soov oleks, et Eesti Pank, olles värske euroala liige, muutuks euroalal toimetades asjatundlikumaks ja võrdväärseks partneriks," ütles Kaasik. Eesti Panka saab Kaasiku sõnul arendada eelkõige inimestesse investeerides.
"Eesti Panga seadus ütleb üsna üheselt, mis on meie roll – tuleb tagada hinnastabiilsus," ütles Kaasik. "Kui euroala inflatsioon püsib alla kahe protsendi, kuid selle lähedal, siis sellega toetame Eesti majanduse pikaajalist arengut ja kasvu."
Hinnastabiilsuse ja majanduskasvu vahel pole Kaasiku sõnul vaja teha mingit kompromissi. "Asja mõte on see, et kui saavutame hinnastabiilsuse, toetab see pikas perspektiivis majanduskasvu. Lühiajalises perspektiivis võib olla vastuolusid, kuid pikas perspektiivis on hinnastabiilsus kõigi huvides. See ongi meie kõige tähtsam roll."
Kaasiku sõnul on Eesti Panga ülesanne vaadata ka seda, kuidas Euroopa Keskpanga ja selle nõukogu rahapoliitika toimib: kuidas Eesti majandus nende otsuste peale käitub ja kuidas keskpangapoliitika paremini toimida võiks.
Lisaks sellele saab keskpank anda soovitusi, kuidas riigi eelarvepoliitikat juhtima peaks, lisas Kaasik.
Euroala baasintressimäärade seadmine on Kaasiku sõnul keskpanga põhiline hoob. Lisaks on Euroopa Keskpank võtnud kasutusele ajutisi hoobasid, nagu näiteks likviidsuse pakkumine pankadele, selgitas Kaasik.
"Eesti Pangal otseselt Eesti inflatsiooni juhtimiseks hoobasid ei ole," ütles Kaasik. "Eesti on väga väike ja väga avatud majandus. Oleme euroalaga väga tihedalt seotud see on meie kõige suurem hoob." Eesti Panga ülesanne on tema sõnul muu hulgas tähelepanu juhtida, et turud paremini toimiksid.
Kaasiku sõnul jälgib Eesti Pank pidevalt turgude toimimist, püüdes muu hulgas tarbijate tähelepanu juhtida erakorralistele sündmustele. "Oluline on teiste riigiasutuste töö, et ei oleks turu kurjasti ärakasutamist," ütles Kaasik. "Meie roll on juhtida tähelepanu."
Kõigile euroalale riikidele valmistab Kaasiku sõnul muret, kuidas intressiotsused inflatsiooni mõjutavad. "Mida paremini turud toimivad, seda paremini euroala rahapoliitika toimib," ütles Kaasik.
Eesti Panga ülesanne on muu hulgas analüüsida intressiotsuste mõju, selgitas Kaasik.
Kaasik möönis, et Euroopa finantssektori lõimumine võib turgude toimimist parandada. "Eesti finantssektor on sisuliselt lõimunud," ütles ta. "Kogu Eesti finantsturg on väga integreerunud Skandinaaviaga." See on aidanud kaasa stabiilsusele ka viimase kriisi ajal.
Vastates BNS-i küsimusele Euroopa Liidu finantssektori järelevalve tõhusama koostöö kohta, ütles Kaasik, et finantsjärelevalve ei kuulu Eesti Panga otsesesse pädevusse. Tema sõnul teeb Eesti finantsjärelevalve ehk finantsinspektsioon head koostööd kolleegidega teistes riikides. "Aga tõsi on, et koostööd, eelkõige ülepiirilist koostööd, on vaja tõhustada. Sammud lähevad õiges suunas," ütles Kaasik. "Kui pangagrupid tegutsevad üle piiride, siis ka järelevalve peab üle piiride tegutsema."
