Ümbrikupalka varjanud stripiklubi alustas maksuametnike saabudes tuletõrjekoolitust
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere ütles Ärilehele, et konkreetseid ettevõtteid ei saa amet nimetada, küll aga võib ta välja tuua mõned juhtumid, millega ameti töötajad on reaalselt kokku puutunud.
Üheks levinumaks skeemiks ongi Tampere sõnul „äsja tööle asumine“. Kontrollimistel juhtub sageli, et ehitusplatsil töötavad inimesed püüavad ametnike eest minema joosta või kõikvõimalikul muul moel selgituste andmisest kõrvale hoida.
"Kurioosse juhtumina võib näiteks tuua ehitaja, kes põgenes ametnike eest katusele, või siis teise, kes peitis end keldrisse ja väitis, et tuli äsja platsile tööd otsima," sõnas Tampere.
"Miks ta tööotsinguid just keldrist alustas ei osanud ta selgitada, kuid kontrollimisel selgus, et ta on sellel objektil siiski pikemat aega töötanud."
Tavapärased selgitused on, et ollakse ehitusplatsil juhuslikult kellelgi külas, ollakse esimest päeva tööl, või et töötamise aluseks on suuline leping.
Värvikaid näiteid leidub Tampere sõnul ka toitlustusasutuste kontrollimisest. Näiteks otsustas üks toitlustusasutuste nimekirjas oleva ööklubi-striptiisibaari administraator kontrollide sisenedes kiiresti tagaruumidesse joosta väites, et läheb juhatuse liiget kutsuma.
Sama kiirelt liikunud ametnikud leidsidki koridorist juhatuse liikme koos kahe „tööriietuses“ striptiisitariga, kellel samuti väga kiire hakkas.
Ametniku küsimuse peale, et miks isikud eest ära jooksevad, vastati, et töötajatele on vaja tutvustada tuletõrje varuväljapääsu.
"Inimesed on seletustes otsesõnu öelnud, et nad on mustalt tööl just tööandja surve tõttu ja et nad nõustusid ümbrikupalgaga raske majandusliku olukorra tõttu," nentis Tampere.
Mida võib aga kaasa tuua ümbrikupalgaga leppimine, näitas kõnekalt käesoleva nädala "Pealtnägija" lugu, kust selgus, et endine tüürimees Aleksander Valjajev peab tööõnnetuse järel invaliidiks jäänuna hakkama saama 294 euro suuruse pensioniga. Tema naise sõnul on ümbrikupalga maksmine laevadel tavaline nähtus. Laevafirma juhtkond samas eitas ümbrikupalga maksmist.
Nn mustalt maksmine on viimase paari aasta jooksul süvenenud. Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal 12 protsenti Eesti töötajatest palka, millelt jäeti maksud osaliselt või täielikult maksmata 146,1 miljoni euro ulatuses.
2011. aastal sai ümbrikupalka kaheksa protsenti töötajatest, mille tulemusel jäi riigieelarvesse hinnanguliselt laekumata 100,5 miljonit eurot.
Maksu-ja tolliamet on käesoleva aasta kaheksa kuuga lõpetatud 1018 ümbrikupalkadega seotud kontrolli ning nende tulemusel on ettevõtetele juurde määratud täiendavaid makse summas 1,22 miljonit eurot.
Ameti tegevuse takistamise ja valeandmete esitamise eest saab maksuhaldur määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot ja äriühingule kuni 3200 eurot.
