Maksueelnõu näeb ette, et internetiteenuse pakkujad peavad hakkama maksma ühe gigabaidi andmeliikluse eest 0,489 eurot. Tõsi, ettevõtted saavad sellest maha arvutada enda poolt makstava ettevõtte tulumaksu.

Vaid mõned tunnid pärast maksueelnõu avalikuks tulemist oli selle vastu loodud Facebooki grupis juba üle 100 000 liikme. Tarbijad kardavad, et uus maks kantakse teenusepakkuja poolt neile edasi. Tuhanded on öelnud,  et on valmis nende sõnul ülearuse maksu vastu avalikult protestima.

Peaminister Viktor Orbani valitsus on viimastel aastatel sisse sednud mitmeid makse panganduses, jaekaubanduses, energiasektoris ning telekommunikatsiooni valdkonnas. Seda selleks, et hoida eelarve defitsiiti kontrolli all. Sellega on nad aga mõjutanud mitme majandussektori kasumlikkust ning muutnud närviliseks välismaised investorid.

Majandusminister Mihaly Varga kaitses teisipäeval otsust sellega, et tehnoloogiad on muutnud inimeste kasutusharjumusi ning seetõttu on vaja muuta maksuseadustikku. Ministeeriumi sõnul loodetakse selle maksu abil aastas kokku korjata üle 65 miljoni euro.

Konsultatsioonifirma eNet aga sai enda arvestuste tulemusel hoopis teise summa.  Nende sõnul jõudis Ungaris interneti liiklus 2013. aastal 1,15 miljardi gigabaidini, millele lisandus 18 miljoni gigabaidi eest mobiilse interneti liiklust. See tooks valitsusele aastas sisse 570 miljonit eurot maksutulu.

Samas ütles ettevõte, et tänaseks on netiliiklus veelgi suurenenud ning saadav maksusumma võib olla veelgi suurem.

Valitsuse madal prognoos on tõenäoliselt tingitud sellest, et plaanitakse seada maksimaalne piir, millest teenusepakkuja rohkem maksma ei pea. Juhtiv partei Fideszi on rahva reaktsiooni tulemusel välja käinud ka idee, et maksulae peaks kehtestama ka klientidele ehk tavatarbijatele.

Analüütikud ettevõttest Equilor Securities ütlesid täna, et riigi suurim internetiteenuse pakkuja Deutsche Telekomi tütarfirma Magyar Telekom hakkaks maksma 32,6 miljonit eurot, kui limiiti ei kehtestataks.

„Ehkki sellest arvestatakse maha ettevõtte tulumaks, siis Magyar Telekom on seda viimastel aastatel maksnud vaid 650 000 kuni 980 000 euro eest, sest emafirma on kasutanud maksusoodustusi," teatasid analüütikud.

„Ettevõte võib maksu küll tarbijatele delegeerida, kuid see nõuab muutusi ettevõtte poliitikas ning sellest on vara rääkida. Uus maks võib aga kahtluse alla seada Magyar Telekomi poolt makstavad dividendid."

Magyar Telekom teatas hiljuti, et ei maksa 2014. aastal dividende, et oma võlgu kontrolli all hoida.

Ettevõte teatas, et uus „drastiline" maks paneb tõsise küsimärgi alla planeeritud investeeringud ning soovitas eelnõust loobuda. Nende sõnul ei ole valdkonna ettevõtetega sel teemal konsulteeritud.

Riigi IT-, Telekommunikatsiooni- ja Elektroonikaettevõtete Liit ütles, et uus maks tõstab kindlasti oluliselt teenuste hindu ning laiemas mõttes mõjutab riigi majanduskasvu.

„Tegelikud kaotajad ei ole mitte internetiteenuse pakkujad vaid nende kliendid, kes saavad seda teenust kasutada tunduvalt kallima hinna eest või ekstreemsel juhul ei saagi seda kasutada," teatas liit.

Üks Facebooki-grupi algatajatest Balasz Nemes ütles, et rohkem arenenud riikides peetakse interneti kättesaadavust osaks inimõigustest. „Ainult kõige tumedamad diktatuurid soovivad veebi kontrollida kas siis majanduslikult või toore jõuga," ütles ta.

„Meie maksame käibemaksu, teenusepakkujad maksavad ettevõtte tulumaksu. Mis õigustab sel juhul seda, et internetile ligipääs muudetakse luksuskaubaks, kui me teeme seal igapäevaelus olulisi asju nagu arsti juurde aja registreerimine, ülikooli taotluse esitamine või internetipangas toimetamine?"