Urmas Paet: Eesti soovib ELi põllumajandustoetuste kiiremat ühtlustamist
Välisminister Urmas Paet ütles täna Euroopa Liidu välis- ja Euroopa-asjade ministrite kohtumisel Taanis Horsensis, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni pakutud eelarvemahtu ja peab oluliseks, et tulevane finantsraamistik 2014 kuni 2020 aastal keskenduks majanduskasvu tagamisele, konkurentsivõime tõstmisele ja töökohtade loomisele.
„Kui finantsraamistiku üldmahu vähendamine on vältimatu, peab Eesti oluliseks, et vähendamist kaalutaks kõigis eelarverubriikides,“ märkis ta välisministeeriumi pressiteates.
„Vähendamine ei tohiks olla eelkõige ühtekuuluvuspoliitika arvelt, mis on võtmetähtsusega Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks.“
Paeti sõnul on Eestile kõige olulisemad teemad eelarveläbirääkimistel erand ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisele, ühtekuuluvuspoliitikas käibemaksu abikõlblikkusega jätkamine ja põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine.
„Eesti jaoks on väga oluline ühtekuuluvuspoliitikas kõrgema piirmäära võimalus SKP-st ühtekuuluvuspoliitika vahenditele neile riikidele, kelle SKP kasv aastatel 2008-2010 oli madalam ELi keskmisest,“ ütles välisminister.
„Samuti on tähtis, et tagastamatu käibemaksu abikõlblikkuse teema oleks kajastatud läbirääkimispaketis, sest see on oluline muudatus võrreldes 2007-2013 perioodiga ning on otseselt seotud kaasfinantseerimise määraga, mis juba paketis sisaldub,“ lisas ta.
Välisminister rõhutas, et ühises põllumajanduspoliitikas soovib Eesti Balti riikide ühisettepaneku arvestamist, tagamaks otsetoetuste kiiremat ühtlustamist.
„See on oluline eelkõige neile, kelle otsetoetused on oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise,“ märkis Paet.
Rääkides majanduskasvu teemal Euroopa Liidu poliitikate kontekstis laiemalt ütles välisminister Paet, et eelarvete korrastamine ning majanduse kasv peavad käima käsikäes ja neid teemasid ei saa vastandada.
„Kasv on poliitikate tulemus, mitte poliitika iseeneses,“ sõnas ta. Ta lisas, et tegemata reformid on mitmete liikmesriikide puuduliku konkurentsivõime ja seeläbi tänaste probleemide peamiseks põhjuseks.
„Makroökonoomilised tasakaalustamatused vajavad kiiret ja tõhusat sekkumist,“ ütles Paet.
Paeti sõnul on siseturu tõhusa toimimise peamisteks tagajateks tugev ja usaldusväärne euro ning suuresti ühisrahale tuginev ühtne finantsteenuste turg.
„Kestliku kasvu tagab struktuurireformide läbiviimine liikmesriikides, toimiva siseturu loomine ja fiskaaldistsipliinist kinnipidamine, sealhulgas kokkulepitud reeglite rakendamine, mitte muutmine,” lisas ta.
