Urmas Paet: vaidleme Euroopa Komisjonile vastu!
Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eestil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektrituru ja maagaasituru direktiivid sisuliselt üle võtnud, seni on üle võtmata üksnes mõned tehnilised aspektid.
"Me vaidleme vastu nendele kohtuasjadele. Me ei ole nõus - siin on menetlusnorme rikutud. Oleks tulnud eelnevalt neid asju arutada, nagu on tavapärane," kommenteeris Paet neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil Euroopa Komisjoni algatatud direktiivi täieliku mitteülevõtmise teemalist kohtuasja Eesti vastu.
"Need väikesed tehnilised korrektiivid, mis veel teha tuleb, et need direktiivid oleks täielikult üle võetud, need on ka nagunii veel selle aasta plaanis," vahendab BNS Paeti sõnu.
Komisjon heidab Eestile Paeti sõnul näiteks ette, et vertikaalse ettevõtte definitsioon ei ole seaduses määratletud. "Samuti ei ole selgelt välja toodud reguleeriva asutuse, mis meie puhul on konkurentsiamet, üldised eesmärgid, mida ta koostöös teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste ja komisjonidega peab täitma," rääkis Paet.
Lisaks heidab komisjon ette, et reguleeriv asutus ehk konkurentsiamet peab iga-aastase aruande esitama liikmesriikidele ja komisjonidele ning ei piisa sellest, et see aruanne avaldatakse vaid asutuse koduleheküljel.
"Iseenesest muidugi oleks võinud need varem juba Eesti seadusandlusesse üle võtta, need nõuded mida Euroopa Komisjon on vajalikuks pidanud," ütles peaminister Andrus Ansip pressikonverentsil.
"Kuid rääkides näiteks gaasist, meil on üle võtmata direktiivi need sätted, mis puudutavad veeldatud maagaasi hoidlaid. Paraku meil ei ole ühtegi LNG terminali, rääkimata sellest, et meil oleks mõni hoidla olemas," selgitas peaminister. "Praktilises elus see direktiivi täies mahus ülevõtmata jätmine meie elu kuidagi ei mõjuta. Mis sa reguleerid sellest, mida veel olemas ei ole."
"Kui LNG terminal tuleb, tuleb kogu see temaatika täies mahus üle võtta," lisas Ansip.
Eesti esmaeesmärk on jõuda energia siseturu eeskirja mitteülevõtmise kohtumenetluses Euroopa Komisjoniga sellise lahenduseni, et komisjon võtaks hagid tagasi ja kohus ei jõuaks teha võimalikku rikkumist tuvastavat otsust ega määrata karistusmakset.
Samal ajal esitab Eesti kohtumenetluses komisjoni hagidele õiguslikud vastuväited, nii seoses protseduuri- kui ka sisuküsimustega.
Euroopa Komisjon teatas jaanuaris, et esitab Euroopa Kohtule kaebuse Bulgaaria, Eesti ja Suurbritannia vastu, kuna need riigid ei ole Euroopa Liidu (EL) energia siseturu eeskirju täielikult üle võtnud. Liikmesriigid oleks pidanud võtma need direktiivid üle 2011. aasta 3. märtsiks.
“EL-il on vaja, et energia siseturg tegeleks Euroopa energia- ja kliimaprobleemidega ning tagaks kodumajapidamiste ja ettevõtjate varustamise taskukohase ja turvalise energiaga. EL-i energia siseturu eeskirjade rakendamisega viivitamine avaldab negatiivset mõju kõigile osalistele ega ole seepärast vastuvõetav,” ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger jaanuaris.
Eesti suhtes soovitab komisjon kohaldada iga päeva kohta arvestatavat 5068,8 euro suurust trahvi iga mittetäielikult üle võetud elektridirektiivi kohta ja 4224 euro suurust trahvi iga mittetäielikult üle võetud gaasidirektiivi kohta.
