Urmas Reinsalu: Eesti riik ei peaks taotlema Danskelt ja Taani riigilt kompensatsiooni rahapesu uurimise jaoks
Danske avaldas hiljuti teate, et kuna pank ei peaks saama Eestis aset leidnud kahtlastest tehingutest rahalist kasu, siis antakse nimetatud tehingutest teenitud koguteenistus ehk ligi 200 miljonit eurot ühiskonna hüvanguks.
Seepeale avaldas Eesti Geoloogiateenistuse asedirektor ja endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets, et osa nendest vahenditest võiks eraldada ka Eesti riigile. "Kuna Eesti Vabariik kulutab enda ametiasutuste kaudu vahendeid finantskuritegevuse tuvastamiseks ja tõendamiseks, on põhjendatud et Eesti Vabariik pöörduks ametlikult Taani Kuningriigi ja Danske Bank poole ettepanekuga, et Danske Bank poolt "ühiskonna hüvanguks, näiteks finantskuritegevusega võitlemiseks" eraldatavad vahendid eraldatakse muu hulgas Eesti Vabariigile," ütles ta kirjas riigikogu õiguskomisjoni juhi Jaanus Karilaiule.
Sellisele ettepanekule seisis jõuliselt vastu justiitsminister Urmas Reinsalu öeldes, et Eesti riik ei peaks taotlema endale mingit kahtlaste tehingutega kogutud raha.
"Meie riigis peab valitsema rahapesu suhtes nulltolerants ja sellega võimalikult seotud kasumi taotlemine annaks vale signaali. Eesti Vabariigi prokuratuur uurib seda asja ning nõuda menetlusse otseselt puutuvalt isikult mingit raha tekitaks ilmselge huvide konflikti nii näiliselt kui ka sisuliselt," ütles Reinsalu.
On kummastav, et Reinsalu, kes 2015. aastal käis välja idee nõuda koos Läti ja Leedu kolleegidega Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamist, seisab nüüd tugevalt kahtlaste tehingutega kogutud raha vastu.
Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse
Riigiprokuratuur algatas eile hommikul Venemaa endise investori Bill Browderi avalduse põhjal kriminaalmenetluse.
Browder on ka varem avaldusi prokuratuurile esitanud, kuid seni on menetlused lõpetatud süüdistust esitamata. “Kuriteotunnused olid hästi
kirjeldatud,” põhjendas peaprokurör Lavly Perling praegust otsust ja eitas, et üks põhjus on avalikkuse surve.
Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas lisas, et hetkel ühtegi kahtlustatavat ei ole ning menetluse käigus selgub kas ja kellele süüdistus esitatakse. Kriminaalmenetluse algatamisele järgneb informatsiooni kogumine. "Me tunnistame, et kuna tegemist on juhtumiga, mis leidis aset aastaid tagasi ning puudutab välisriikide, seal hulgas Venemaa asutusi ja kodanikke, siis on informatsiooni kogumine raskendatud," ütles ta.
