Juhtivad elektritarbijad ühinevad Urmas Sõõrumaa asutatud MTÜ-ga Eesti Tuumajaam, et võtta tuumajaama ehitamisel juhtroll ja vastutasuks investeeringu eest saada odavat elektrit.

„Tuumajaama ehitamisest peab kujunema rahvusvaheline projekt, mis annab Eesti suurtele tööstusettevõtetele võimaluse osta elektrit tootmishinnaga,” ütles Eesti Tuumajaama nõukogu liige Andres Taukar.

Mullu Sõõrumaa tõukel asutatud Eesti Tuumajaamaga ühineb nüüd elektrienergia suurtarbijate liit, kuhu kuuluvad aktsiaseltsid Nitrofert, Repo Vabrikud, Estonian Cell, Viru Keemia Grupp, Kunda Nordic Cement ja Graanul Invest.

„Mind häirib Eesti Energia suhtumine, mis välistab, et peale nende mitte keegi ei tohiks Eestis tuumajaama teha,” ütles Urmas Sõõrumaa. „Hea, et riigi poliitikat ellu viiv Põhivõrk, kes valib, kust on soodsam elektrit osta, eraldati Eesti Energiast. See loob eelduse, et kaks-kolm maailma suuremat tuumaenergeetika tegijat võivad siin koos kohalike ettevõtjatega midagi korda saata.”

Töösturid soovivad samasugust investeerimisskeemi nagu Soomes: kohalikud elektri suurtarbijad panevad raha kokku ja saavad vastutasuks odavat elektrit.

„Ma ei saa välistada, et minu ettevõtte omanikud võiksid hea tasuvuse korral tahta Eestis tuumajaama investeerida,” ütles Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk.

Eesti Tuumajaam tõstab Urmas Sõõrumaale kuuluva Ben Energy ettevõtteks, kelle ümber võiksid kohalikud investorid koonduda. „Kaasata tuleb üks mõjukas välisinvestor, kuid ennast saamatu asjaajajana näidanud Eesti Energia peaks jääma kõrvale,” teatas akadeemik Anto Raukas, kes kuulub Eesti Tuumajaama nõukogusse.

Mittetulundusühingu nõukogu esimeheks valitakse Urmas Sõõrumaa, kuid ettepanek on tehtud ka toitlustusärimees Rein Kilgile, kes on ühtlasi Eesti Energia nõukogu liige.

„Rein Kilk oleks tore mees,” lisas Raukas.

Kilk tunnistab, et talle on tuumajaama aktivistid ettepaneku teinud. „Eesti Energia nõukogu liikmena ma hoidun igasugustest kontaktidest, mis võiksid sisaldada huvide konflikti,” ütles Kilk. „Mina ei kujuta ette, et Eestis oleks võimalik tuumajaama ehitada, ilma et jäme ots oleks Eesti Energia käes.”

Olukorras, kui Euroopa Liidus toimib elektrienergia vaba turg, võib Kilgi sõnul investorite soov osta elektrit tootmishinnaga olla ebaseaduslik. „Minu arvates on soomlastel, kes seda skeemi kasutavad, samuti suur küsimärk,” lisas Kilk.

Ministeerium: see pole reaalne

Majandusministeerium suhtub pessimistlikult väljavaatesse, et Eesti suured tööstusettevõtted käivad tuumajaama rajamiseks raha välja. „Reaalselt ei saa mitte ükski ettevõte peale Eesti Energia tuumajaama ehitamiseks vajalikku raha kokku, sest Eesti suu-imad elektritarbijad tahavad investeerida vaid oma põhitootmisesse,” ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. „Me räägime 600 megavatisest reaktorist, mille maksumus on hinnanguliselt ligi 31 miljardit krooni, mis nõuaks igalt osaliselt sadade miljonite kroonide väljakäimist.”

Majanduskriisi tõttu on tuumajamade valmimistähtajad lühenenud, sest mitmetest projektidest on loobutud, kuid ehituse maksumuse odavnemist pole märgata.

Eesti ettevõtted suudavad tuumajäätmeid käidelda

•• Ettevõtted A.L.A.R.A. ja Ökosil valdavad tuumajäätmete käitlemise oskusteavet, kuid tuumajaama teenindamiseks vajalik võimekus tuleb alles välja arendada.

•• Eestil on tuumakütuse jäätmete käitlemiseks piisavalt aega ettevalmistusi teha, sest esimesed tuumakütuse jäätmed väljuvad tuumajaama väravast alles kümme aastat pärast jaama töölehakkamist. Seni hoitakse neid tuumajaama territooriumil reaktori kõrval erilistes basseinides.

•• „Tööriistade, riiete ja torude hoiustamiseks on meil Paldiskis olemas riiklik aktsiaselts A.L.A.R.A. See asub kunagise tuumaallveelaevnike õppekeskuse õppereaktori kohal,” rääkis keskkonnaministeeriumi kiirgusosakonna juhataja Toomas Kööp. „Riigile kuuluv A.L.A.R.A. saaks tuumajaama jäätmetega tegeleda siis, kui jaam ehitataks Pakrile. Kui mujale, siis peab ka jäätmekeskus seal asuma, et vältida ohtliku veosega ringisõitmist.”

•• Radioaktiivselt saastunud metallide töötlemine kujutab endast aga täiesti eraldiseisvat tööstusharu, millega tegeletakse edukalt Rootsis ja Venemaal – Eesti piiri lähedal asuvas Sosnovõi Boris. „Kui saastunud metall on liiga hinnaline, et lihtsalt maha matta, siis Eesti-sugusele väikeriigil oleks otstarbekas vedada see töötlemiseks mõnda naaberriiki,” lausus Kööp.

•• Eesti ettevõttel Ökosil on juba praegu riigi parim kiirguslabor, mis võimaldab läbi viia monitooringut. „Ökosili ja A.L.A.R.A. baasil saab kiiresti ja sujuvalt tuumajäätmete küsimust lahendada,” kinnitas Ökosili juhataja Anti Siinmaa.

•• Ohtlike materjalide töötlemisega tegeleb Sillamäe ettevõte Ecometal. „Meie praegune tehnoloogia on mõeldud ainult pliiakude töötlemiseks ja radioaktiivselt saastunud materjalide tehnoloogiat Eestis ei ole,” ütles Ecometali juhataja Maarja Kiristaja. „Kui radioaktiivsete metallide töötlemine peaks olema Eestis otstarbekas, siis tuleks see soetada tervikuna.”