Urmas Sõõrumaa konkureerib Venemaal Falcki endaga
?Kesk-Euroopa ärikeskkond ajab mind oksele,? ütleb Sõõrumaa. ?Venemaal maksab mehe sõna rohkem kui Šveitsi-Itaalia mõttelagedad süsteemid ja tulutu nämmutamine.?
Eestis kutsuvad kõik teda seljataga Sõõrukaks ning ametnikud ja ajakirjanikud uurivad iga tema tehingut suisa äärmise pedantsusega. Sõõruka apsu või salakokkuleppe paljastamine tagab kuulsuse ja lugupidamise pikaks ajaks.
Sarnaselt ?Viimse reliikvia? vürst Gabrieliga naudib Sõõrumaa Venemaal, et ta on vaatamata tundmatusele kõva mees.
?Peterburis olen ma üks lihtne eestlane, kes ei hakka kellelegi silma,? räägib Sõõrumaa.
?Aga kui räägin Falcki seitsmest tuhandest töötajast ja 50 000 kliendist, mõjub see võimsalt.?
Peterburi suurimate turvafirmade töötajate arv küünib tuhandeni. Sõõrumaale kuuluv Alfa-Nord kuulub oma viiesaja töötaja ja ligi viiekümne miljoni kroonise aastakäibega tublide keskmike hulka.
Kui Eesti turvaturu mahuks hinnatakse 1,5 miljardit krooni, siis Peterburis 7,5 miljardit. Paarisaja tegutseva turvaettevõtte seas pole Peterburis ühtegi nii võimsat turuliidrit kui Falck Eestis.
Muidugi tuleb selliseks hinnanguks silm kinni pigistada siseministeeriumilt miilitsale monopoliseeritud ametkonnavälise valve ees, kes ainukesena teostab elektroonilist valvet.
Elektroonilise valve kliendi telefon ühendatakse siseministeeriumile kuuluva serveriga, mis muudab elamispinna automaatselt riikliku julgeoleku objektiks. Nii vägevat teenust ei pakuta tõenäoliselt üheski teises vabaturumajandusega riigis, samuti ei suuda säärast ?katust? pakkuda ükski eraturvafirma.
Ärilise geniaalsuse valdkonda võib liigitada asjaolu, et Falck Balticsi juht Sõõrumaa konkureerib oma Alfa-Nordiga Peterburis kohaliku Falckiga, ilma et firma suurim osanik Group 4 selle peale nina kirtsutaks. Peterburi Falck näib olevat Vene jahi eripärasid kasinalt tundvate välismaalaste käes, mistõttu see eriti ei sära.
Võib-olla kavatseb Sõõrumaa oma Venemaa ettevõttega samasugust käiku nagu omal ajal ESS-iga Eestis, kui edukaks üles töötatud ettevõte müüakse suurele korporatsioonile tulusalt maha.
Sõõrumaa kaasvõitlejad
Peterburi ettevõtjad iseloomustavad Alfa-Nordi 30-aastast direktorit ja osanikku Mark Lutsu kui säravat kommunikatsioonimeistrit. Ta suutvat viie minutiga vahetada rohkem teavet, kui teised tundidepikkuse vestlusega.
Luts annab ülikiire ülevaate oma sõnumist, küsib sama tempokalt ära kõik vastaspoolt puudutavad küsimused. ?Hämmastav inimene, kes huvitub absoluutselt kõigest enda ümber,? kirjeldatakse teda ühtmoodi mitmest allikast.
Ajakirjanikuga kohtudes teatab Luts ühtäkki, et ta peab 20 minutiks kontorist ära sõitma, et mingile paberile allkiri anda. Turvafirma punane auto kaob Peterburi liiklusmöllu. Teades, et Peterburis tavatsetakse pooleteisetunniseid hilinemisi ärikohtumistele põhjendada ummikutega, kaob lootus teda kunagi veel näha. Täpselt 20 minuti pärast on Luts tagasi. Kõnepruugilt ja välimuselt meenutab Luts Urmas Sõõrumaad nagu poeg isa. Kasutab sama ladusalt rahvapäraseid väljendeid, mis teinekord balansseerivad hea maitse piiridel.
Õlgadeni juustega ja sale Jevgeni Klimov sarnaneb maneeride ja oleku poolest pigem Mihhail Hodorkovskiga kui Venemaa turvafirma peadirektoriga. Viimase puhul tuleb silme ette turske ja siilisoenguga keskealise spetsnazi polkovniku tüüp. 12 aastat tagasi, enne turvaärisse sisenemist teenis Klimov armeeohvitserina. ?Olin siis samasuguse füsionoomiaga, mis ilmselt ei sobinud armeega kokku,? kommenteerib Klimov. Just Klimov ja Luts ongi Sõõrumaa äripartnerid Venemaal.
Must Audi lendab miljonilinnas
Must Audi Quattro kihutab Peterburi kesklinnas vastassuunavööndis trammiteel, vihisedes mööda kolme sõiduritta tardunud ummikust. ?Peterburi on ainukene linn maailmas, kus sulle võidakse vastassuunavööndis sõites tagant sisse põrutada,? kommenteerib Mark Luts.
Järgmisel hetkel peatab Audi lennu liiklusmiilits. Pikajuukselise IT-manageri väljanägemisega Jevgeni Klimov haarab kindalaekast hiiglasliku valge ümbriku, hüppab autost välja ja asub seadusesilmaga keskustellu, nagu oleks kohanud üle pika aja maalt linna sõitnud sugulast.
?Selgitasin, et oleme liiklusmiilitsa sponsorid,? lausub rahulolev Klimov. ?Ta isegi ei nõustunud raha võtma.? Tavaliselt tuleb liikluseeskirja rikkumise eest Vene miilitsale visata nn stolnik ehk sada rubla. Vastassuunavööndis sõitmise eest peaks lihtsurelik tõenäoliselt välja käima juba kolmsada rubla, mille väärtus Eesti rahas jääb alla 150 krooni. Protokolli ei viitsi miilitsad liigse paberimäärimise tõttu reeglina kunagi vormistada.
Peterburi liiklusmiilitsa jaoskondades surisevad Lutsu ja Klimovi kingitud kontoriseadmed, mistõttu loetakse nende meeste väikepistised juba ette tasutuks. Peterburi miilitsakindralid otsisid Lutsuga sõprust pärast seda, kui mees lõi ühel ärifoorumil Peterburi turvalisuse üle nurisevate välismaalaste suud lukku. Ta nimelt teatas, et taskuvarastest kubisevate linnasüdametega London ja Pariis võivad Neevalinnalt turvalisust õppida.
Luts ja Klimov kiirustavad lõunat sööma linna kõige kallimasse Taleoni klubisse, mille interjöörlausa nõretab luksusest. Erinevalt tavalisest, pole seekord klubi ees võimalik leida ühtegi vaba parkimiskohta, sest oodatakse lõunastama Venemaa presidendi Vladimir Putini soosikut, linna kuberneri Valentina Matvienkot.
Peterburi koorekiht näib seitsmenda meelega aimavat, millise maja seina lõunane päike seekord kõige magusamalt paitab. ?Kui tahad Venemaal tõsiste inimestega äri ajada, siis pead mängima nendega samades klubides tennist ja sööma lõunat samades restoranides,? räägib Luts. ?Venelased käivad moega väga kiiresti kaasas, armastavad osta riideid Milanost ja ei taha ennast näidata koos mingisuguste kaltsakatega.? Kui oled Venemaal kõvade vendadega suhted sisse seadnud, ei loksuta sind keegi.
Sõõrumaa purustab müüte
Enne, kui Sõõrumaa oma jala esimest korda Nevski prospekti graniidist sillutisele toetas, vaevles Peterburi turvaturg kolme eelarvamuse kütkes.
Esiteks olid venelased veendunud, et kohalik turg on juba ära jagatud ja nii tihkelt, et tolmulgi pole ruumi maha langeda.
Sõõrumaa purustas selle müüdi nii, et ostis paar aastat tagasi kuulutuse abil ära kohaliku turvafirma Alfa-Nord koos olemasolevate klientidega. Kui kohalikud ettevõtted kippusid väiksema kasumlikkusega otsi tagasi tõrjuma, siis eestlaste selg paindus need üles korjama.
Teiseks uskusid Peterburi turvafirmad, et nende peaülesanne on pakkuda turvateenust. Kuid Sõõrumaa näitas, et tema eesmärgiks on teenida raha. Sellest lihtsast tõest kinni pidamine muutis jõuetuks konkurentide korraldatud vaiba alt ära tõmbamise katsed, mis seisnesid näiteks eestlaste ettevõtte turvameeste litsentside vaidlustamises.
Ühtaegu mõistsid konkurendid, et eestlastele kuuluva ettevõttega on kasulikum ja võimalik kokku leppida kui tüütuseni vägikaigast vedada. Täiesti uudse ja konkurente hämmastava võttena otsustas Sõõrumaa maksta ära kõik maksud. Niimoodi andis ta mõista, et usub Venemaal raha teenimise võimalustesse ka järgnevatel aastatel.
Kolmandaks arvati Neevalinnas, et turvafirmad peavad olema eriti karmid tegijad ja turvamees peab suutma rusikahoobiga tappa härja. Sõõrumaa pani esimesena sealsel turul turvatöötaja vormi kandma ja kauplusi valvama naised. Ülbe ja osavõtmatu mundrikandja asemel tõi ta kauplustesse osavõtlikud naised, kelle eesmärgiks on ostja aitamine ja seeläbi turvateenuse tellija tulude suurendamine.
Moskvasse, Moskvasse
?Moskvas pole mõtet konkurentsist rääkida, ainult lammuta,? ütleb Luts. ?Seal vedeleb raha lausa tänaval, ole ainult mees ja korja üles.? Alfa-Nord on Moskva kesklinnas Mjasnitskaja tänaval juba üürinud bürooruumid oma esimese sealse kliendi Hansapanga kõrvale hoovimajja.
Mjasnitskaja tänav on Moskva üha populaarsemaks muutuvaid tuiksooni, mille ümbrusesse koonduvad kohvikud, restoranid, ajalehetoimetused, teatrid, kuid ka väikesed pangad. Samal tänaval asub Eesti tuntuima naftaterminali Pakterminali tähtsaima partneri Surgutneftegasi Moskva esindus, paralleeltänaval asub Venemaa võimsaima naftafirma Lukoili peakorter ja need varemed, mis jäid järele Jukosest. Veerandtunnine jalutuskäik Punasele väljakule. Ainukeseks puuduseks võib pidada ühesuunalist liiklust.
?Moskvas alustame põhitegevusega augustis. Mitmele tuntud rahvusvahelisele kaubandusketile on meie teenus juba praegu ette müüdud,? kiidab Luts.
Kommentaar
Sõõrumaa firma võitis konkursi
Heigo Kera, Hillar Tederile kuuluva hüpermarketite keti O?Key arendusdirektor
Praegu valvab Alfa-Nord kõiki meie nelja hüpermarketit, kuid me ei andnud ennast Alfa-Nordile lihtsalt eestluse nimel kätte. Korraldasime esmalt ühele kauplusele konkursi ning Sõõrumaa firma osutus parimaks. Paar aastat tagasi oli Peterburi turvaturult väga raske leida kaubanduse teenindamise kogemusega tegijaid, sest sealne turg on oma arengus Eesti omast ligi viis aastat maha jäänud.
Valitses selline ükskõikne ja jäik suhtumine. Turvamees seisis tuima ja ebasõbraliku näoga oma vahetuse lõpuni, teadmata, kus miski kaup asub, või soovimata ostjaid aidata. Ettevõtted olid teenuse tellija suhtes jäigad, et nii on ette nähtud ja teisiti ei saa.
Alfa-Nord tõi esimesena turule turvamehed, kes pühendusid ennast töö ajal ostjatele. Nad tulid meiega kaasa Rostovisse.
Kuigi Moskva pole meie laienemisprioriteetide seas, kompame seal pinda. Ma ei välista, et kasutame ka Moskvas Alfa-Nordi teenuseid, kuid seal on turg paremini arenenud, mistõttu kavatseme valida mitte vana tutvuse järgi, vaid parima pakkumise.
Alfa-Nord
Tugipunktid Venemaal
?? Peterburi
?? Doni-äärne Rostov
?? Moskva
Alfa-Nord Peterburis
?? Omanikud:
65% Urmas Sõõrumaa ja
Mark Luts läbi OOO Varitela;
35% Jevgeni Klimov
Töötajaid: 500
Käive aastas: 50 miljonit kr
Turu maht: 7,5 miljardit kr
Konkurente: 200 ettevõtet
Olulisemaid kliente:
?? O?Key hüpermarketid
?? DHL, kulleriteenus
?? Skanska, ehitusettevõte
?? Neste, bensiinijaamad
?? Eesti, Soome ja Rootsi peakonsulaat
Allikas: Alfa-Nord
