Urmas Sõõrumaa koondab firmasid ühtse juhtimise alla: kohustusi juurde võtta küll ei tahaks
Millises seisus on teie hinnangul praegu Eesti riik ja majandus?
Üldiselt ei ole ju midagi viga, aga ma ei näe ka väga suurt perspektiivi. Selleks et täituksid unistused, mis siin vahepeal tekkisid, peaks Eesti olema avatud transiitmaa, sest geopoliitiliselt on Eesti asukoht ideaalne. Seda võiks võrrelda Singapuri või Hongkongiga, me oleme ida ja lääne vahelisel kaubateel, kaup on liikunud siitkaudu aastatuhandeid. Selle ärakasutamine nõuab muidugi erilist tarkust.
Praegu jääb tarkusest vajaka ja poliitika segab transiiti?
Nojah. Aga olen suhteliselt veendunud, et meie üksi ei suudagi Venemaale võrdväärne partner olla. Eesti ja Soome ja võib-olla keegi veel peaksid seljad kokku panema, et olla tõesti aken Euroopasse. Täna on Eesti Euroopa tagauks. Tervet Venemaad ja tervet Euroopat üksteist mõistma panna me nagunii ei suuda ja selle vilju näeme me praegu.
Räägime siis teie „rahajumala hülgamisest” ja „kolm nädalat pimedas istumisest” ka. Kas erakonnad võivad teie annetustele üldse enam loota? Kuidas idamaade õpetused äritegemisega klapivad?
See Kroonikas ilmunud pealkiri oli muidugi eksitav. Esiteks, annetamine on käinud pigem nii, et inimesed, kellega olen suhtlema sattunud, on seda küsinud. Aga rahajumala hülgamise kohta võib öelda, et raha peab teenima ja jõukus on kogu hiina kultuuris, millest ma väga lugu pean, aukohal. Kui inimene on jõukas, siis ta on terve ja elujõuline.