ÜRO: toiduhindade tõus jätkub veel kümme aastat
Viimastel aastatel asetleidnud märkimisväärse toiduainete hinnatõusu peamisteks põhjusteks on globaalse majanduse dramaatilised muutused – nende seas naftahinna tõus ja biokütuste kasutuselevõtt, toiduainete varude vähenemine ning Hiina ja India nõudluse suurenemine. Arvestatav roll on ka loodusjõududel, kirjutab Financial Times.
Pikas perspektiivis peaks toiduainete hinnatõus stabiliseeruma. “Kindlasti ei lange hinnad tagasi varasemale tasemele,” räägib FAO valitsustevahelise teraviljagrupi analüütik Abdolreza Abbassian.
Farmerid suurendavad tulevikus nii kütuse kui ka toidu jaoks kasvatatava teravilja kogust, mis peaks lõppkokkuvõttes hindu alandama. Pisut on see hakanud mõju avaldama juba praegu, mil , Kanada ja Euroopa on oma toodangut suurendanud.
FAO hinnangul peavad tarbijad kogu maailmas veel järgmise kümne aasta jooksul toiduainete eest kallist hinda maksma.
Näljarevolutsioon
Toiduainete kallinemine on maailma kõige vaesemad riigid viinud näljahäda lävele. Eelmisel nädalal sai Egiptuses surma kaks leiva eest kakelnud inimest, Burkina Fasol süüdati maju ja Kamerunis hukkus rahutustes neli inimest. Isegi itaallased ei söö enam sama palju pastat. Näljahäda ähvardab miljoneid inimesi.
“Näljarevolutsioon on saabumas,” ütles hinnatõusu vastu võitleva Egiptuse protestigrupi liige Mohammed el-Askalani.
Kui varasemal ajal suutsid paljud suuremad teraviljaeksportijad raskemateks aegadeks viljavarusid säilitada, siis kaubanduse liberaliseerumine on globaalseid reserve tuntavalt vähendanud. Lisaks põhjustab turul suurt sagimist mistahes põllumajanduslikus piirkonnas esinevad ekstreemsed ja saaki vähendavad ilmastikuolud.
“Me vajame laiahaardelist reageeringut nii regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil,” ütles Worldwatch instituudi uurija Brian Halweil. ”Kõik riigid on maailmaturuga piisavalt tihedalt seotud, mis tähendab globaalset kriisi.”
