Kolmaspäeval Pew uurimiskeskuse poolt avaldatud uuring näitas, et USAs on sissetulekulõhe kasvanud, mis on üha kindlamalt 2016. aasta presidendivalimiste üheks võtmeteemaks. See näitab, millised erinevad majanduslikud ja demograafilised jõud on murendanud tugevat enamuses olnud keskklassi.

Keskmise sissetulekuga, eriti kõrghariduseta mehed on vabariiklaste kampaanias miljardärist Donald Trumpi üllatusliku tõusu taga. Tema toetajad tunnetavad, et kunagi kindlana näinud keskklass on ohus küttes üles viha valitsuse ja immigrantide vastu.

Kõrgema sissetulekuga kodumajapidamiste ning samal ajal madala haridustaseme ja sissetulekuga inimeste kiire kasv on kahandanud keskmise sissetulekuga inimeste osakaalu tänavu alla 50% taseme. 1971. aastal moodustas keskklass rahvastikust 61%, kuid see on olnud pidevas kahanemistrendis.

Pew määratles keskklassina need kodumajapidamised, kes teenivad 2/3 kuni 2-kordse keskmise mediaanpalga korrigeeritult pereliikmete arvuga. Näiteks kolmeliikmeline pere kuulub keskklassi, kui aastasissetulek jääb 42 000 ja 126 000 dollari vahemikku.

Paljud ameeriklased ise peavad end keskklassi kuuluvaks, kuigi nad on madalama või kõrgema sissetulekuga. See peegeldab ameeriklaste kultuuritaustaga, mis austab rahalist sõltumatust. Majandussurutis ja järgnenud aeglane majanduskasv on seda pilti muutnud.

Gallupi küsitlus näitas, et 51% USA täiskasvanutest pidas end keskklassi või kõrgemasse keskklassi kuuluvateks. Madalamasse ehk töölisklassi kuuluvateks pidas end 48% küsitletutest. Alles 2008. aastal näitas Gallup, et 63% pidasid end keskklassi kuuluvaks.

Kuigi alates 2000. aastast on kahanenud nii kõrgema, keskmise kui madalama sissetulekutega inimeste mediaansissetulekud, on kõrgema sissetulekuga perede tululangus teistest gruppidest väiksem.

Pikemal perioodil 1971-2014 on kõrge sissetulekuga grupi mediaansissetulek kasvanud 47%, 174 625 dollarile. Keskklassi mediaansissetulek kasvas 34%, 73 392 dollarile. Madalama sissetulekuga klassi mediaansissetulek kasvas 28%, 24 074 dollarile.