Prantsusmaa tööandjate organisatsiooni juht Ernest-Antoine Seillère kohtus teisipäeval kolmekümne Prantsusmaa suurima ettevõtte juhiga, et leida võimalusi Prantsuse-Ameerika majandussuhete edasise halvenemise ärahoidmiseks.

Sügavate erimeelsuste tõttu Iraagi kriisi lahendamise suhtes on halvenenud ka USA ja Prantsusmaa majandussuhted ning seadnud Prantsuse ärimeeste huvid Ameerikas tõsiselt ohtu. USA on Prantsusmaale suuruselt neljas kaubanduspartner. Eksport uude maailma ületab 28 miljardit eurot, mis moodustab üle 6% Prantsuse toodete müügist välismaal.

Mõningatel juhtudel võtab Prantsuse toodete vastasus lausa ekstreemseid vorme. Näiteks üks ameeriklasest restoraniketi omanik keeldus suure käraga prantsuse veinide müügist, valades kvaliteetveini lausa rentslisse. Nädala alguses otsustas üks suurimaid Euroopa hotellikette ACCOR kõigilt oma USA-s paiknevate hotellide fassaadidelt eemaldada Prantsusmaa lipud. Nii soovitakse vältida kõikvõimalikke provokatsioone. Prantsuse toodete vähenev tarbimine ning sümboolsed teod võivad aga peagi hoopis teistsuguse vormi võtta.

Kuid nendel üleskutsetel on ka teine külg, sest Prantsuse ettevõtetes Ameerikas töötab üle poole miljoni inimese ning Prantsusmaal on arvukaid USA ettevõtteid. Prantslased üritavad üha rohkem McDonalds’i kiirtoidurestoranide külastamise asemel oma eine hoopis eurooplaste Quick’ist osta. Lisaks Coca-Colale ja Eurodisney’le on Prantsusmaal 1200 USA ettevõtet, mis võivad omakorda hoopis prantslaste poolse boikoti ohvriks langeda.

Samas on selge, et Prantsusmaa kui maailma kõige populaarsem turismi sihtpunkt kaotab nii või teisiti ühe osa oma USA klientuurist. Ainuüksi eelmisel aastal külastas Prantsusmaad üle 3 miljoni Ameerika turisti.

Seega on kahe riigi majandussuhted olulised mõlemale osapoolele ning olukorra halvenemisest hoidumine oleks kasulik mõlemaile. Prantsuse ärimehed informeerivad oma olukorrast poliitikuid, et nii seista oma huvide eest. Siinkohal on huvitav märkida, et eraviisiliselt on nii mõnegi Prantsuse suurfirma juht Jacques Chiraci paindumatu seisukoha Iraagi sõja suhtes hukka mõistnud.

Praegu ei ole veel tegemist kahe riigi vahelise majandussõjaga, viimasele ei saakski mingit loogilist ega juriidilist alust olla. Reaalselt aga kardavad Prantsuse ärimehed olukorda, mis võib neid ees oodata juhul, kui Prantsusmaa reaalselt ÜRO julgeolekunõukogus oma vetoõigust kasutab.