Kui veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti – nagu teisedki Balti riigid – imetlusväärselt kiire kasvuga, mida Euroopas ja kaugemalgi tähele pandi, siis praegu väljendit „Balti tiigrid” enam eriti ei kuule. Kelti tiiger ehk Iiri majandus elas üle suure hävingu, kuid on nüüdseks taas korralikult jalule tõusnud ja sellest räägitakse.

Rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades ei ole kunagist julget reformijat Eestit siiski päris ära unustatud. Lihtsalt imestatakse, mida ja miks me teeme ning miks me püüame iga hinna eest käia justkui postril olevat joont mööda. Samal ajal on teada, et see, kes piinliku täpsusega reeglitest kinni peab, ei saavuta eeskujulikku tulemust.