Coca-Cola teatas, et USA maksuamet (IRS) nõuab maksuraha auditi tulemusena, mis näitas, et kontserni kasum oli sel ajal kõrgem. Ettevõtte teate kohaselt puudutavad vaidlusalused summad siirdehindasid.

Siirdehinnad on rahvusvaheliste ettevõtete raamatupidamises kasutatav võte. Kõige levinuma stsenaariumi kohaselt asutab emafirma välismaal erinevaid tütarfirmasid ning liigutab nende vahel kaupu, teenuseid ja varasid. Selles ei ole iseenesest midagi ebaseaduslikku. Küll aga peavad nende tehingute hinnad vastama turuhinnale, st olema samaväärsed hindadega, mis kehtiksid juhul, kui need ettevõtted ei oleks omavahel seotud. Sageli see niimoodi ei ole ning kontserni ettevõtted näitavad tehingu hindu maksuliselt neile kõige kasulikumalt ehk viivad kasumi kontserni maksukoormuse vähendamiseks kõrgemate maksudega riikidest madalamate maksudega riikidesse.

Enim kasutatakse seda trikki immateriaalse varaga: tootmiseks, levitamiseks, müügiks ja turunduseks ning reklaamiks vajalike erinevate litsentsidega. Erinevalt näiteks tootmisest on viimaseid lihtne üle ilma liigutada. Kui vara on lihtne liigutada, siis on kergem ka hinnaga manipuleerida ning kokkuvõttes ka maksudega mängida.

Just nii tegi ka Coca-Cola. Nimelt väidab IRS, et Coca-Cola näitas välisturgudel toodangu tootmise, müügi ja turundamiseks vajalike litsentside eest saadud kasumit tegelikust väiksemana.

Ettevõte väidab, et on kasutanud siirdehindade arvestamiseks sama metoodikat alates ajast, mil see IRSiga 1996. aastal kokku lepiti.