See hüpoteetiline paar on 40ndates aastates ja neil on kaks teismelist last, kes käivad Manhattanil asuvas erakoolis. Nad elavad 5. avenüül asuvas korteris. Nad ei tööta. Investeerivad kunsti. Neil on eralennuk. Nad annetavad heategevuseks. Perel on kodus palgalised töötajad. Nad omavad lisaks kaht puhkuseks mõeldud kodu. Lisaks plaanib paar panna kummalegi lapsele kõrvale 25 miljonit dollarit.

Kõike seda arvestades peaks neil kahel olema kokku kogutud 190 miljonit dollarit, et elada rahulikku ja ilusat elu. Olgu öeldud, et 5% ameeriklastest on miljonärid, aga vaid 0,09% kõikidest miljonäridest on vara rohkem kui 100 miljoni dollari eest.

Siin on kulud lahtikirjutatult:

Kinnisvara: 18 miljonit korteri eest 5. avenüül, vaatega Central Parkile. 2 miljonit mööbli ja sisustuse eest ja 20 miljonit Hamptonsi nädalavahetuse kodu ning Kariibidel asuva suvekodu eest.

Haridus: 1,7 miljonit lapse kohta. Seal sees on eraõpetajad, muusikatunnud, sportimine, välisreisid ning ka 4-aastane õpe Ivy League'i kuuluvas eraülikoolis.

Heategevus: 25 000 aastas, et istuda mõne muuseumi juhatuses ja 15 000 laua eest heategevusüritusel.

Kodune abipersonal: 190 000 aastas autojuhi, koka ja majahoidja eest.

Kunst: 20-100 miljonit seitsme või kaheksaosalise kollektsiooni eest. See teeks miljon dollarit aastas.

Tervis ja ilu: 150 000 aastas garderoobi, iluteenuste, treenerite ja kosmeetiliste protseduuride eest.

Teised eksperdid ütlevad, et neljaliikmelise pere puhul on „õnnenumber" siiski lähemal 100 miljonile dollarile.

Raamatu „Isn't That Rich? Life Among the 1%" autor Richard Kirshenbaum võtab teema kokku nii: „vaata 100 miljonit kui tõelise raha stardipunkti. Seda kutsutakse sotaks (inglise keeles „hundy"). Umbes nagu „näe, nemad on selle saavutanud, neil on sota koos."