Uue buumi ilmingud muudavad arendajad ettevaatlikuks

Üha rohkem inimesi kavatseb endale kinnisvara soetada, ehitushinnad on arendajatele liiga kõrged.

Eesti kinnisvarafirmade liit tellis hiljuti uuringu, et analüüsida Eesti elanike arvamust kinnisvaraturust. Kaheksasaja inimese hulgas tehtud küsitlus tõi esile vastuolulised trendid: märtsis vastanute hulgas oli potentsiaalseid kinnisvara soetajaid rohkem kui sama küsitluse ajal detsembris, kuid suurenenud oli ka nende osakaal, kes pidasid kinnisvara ostmist ebasoodsaks.

Ostuhuvi kasvust järeldas liit, et see viitab buumi algetele turul. Seda, kas pidada uue buumi algust positiivseks või negatiivseks, ei saa kinnisvara- ja ehitusmaastiku mitme vastuolulise trendi tõttu veel ennustada.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki sõnul on sõnu „buum” või „kriis” mistahes kontekstis ohtlik kasutada, sest siis tõlgendatakse neid absoluutsena. Ühtlasi nentis ta, et nn buumi algeid on kinnisvaratehingute arvu tõusust ja selle jätkumisest näha. „Korteritehingute arv Eestis oli 2013. aasta esimeses kvartalis 15% kõrgem kui aasta tagasi, tehingute kogukäive on kasvanud lausa 25%. Elamispindade turul on aktiivsus, mida me mujal nii lihtsalt ei näe, ja jõulised kasvunumbrid ei viita kuidagi sellele, et oleksime alles kriisist väljumise raskel teel,” ütles analüütik.

Ühtlasi möönis ta, et kõrged ehitushinnad takistavad arendajaid uusi korterelamuid ja eramaju ehitamast. „Kui äriplaan ikkagi Exceli tabelis plussi ei jookse, on projektiga alustades riskid üsna suured. Samas ongi parem, et nad liigseid riske ei võta, vastasel korral näeksime jälle pankrotistuvaid väikearendajaid, ettemakse kaotanud korteriostjad ja sunnismaiseid laenuvõtjaid, kelle laenusumma on suurem kui soetatud kinnisvara turuväärtus,” sõnas ta.