Uue elektrijaama rajaja: toodame elektrit ikka kodumaal, jätame selle Skandinaaviast sisse ostmata


Uue elektrijaama rajaja: toodame elektrit ikka kodumaal, jätame selle Skandinaaviast sisse ostmata
Foto: Argo Viikvald

Elektritootjate ja- tarbijate ühistu Team Paldiski juhataja Peep Siitam selgitab, miks oleks Pakri rannikule vaja ehitada veealune hüdroakumulatsioonijaam, kuidas seal toodetav elekter mõjuks Eesti energiahinnale ja kas uus elektrijaam vajaks ka riiklikku toetust.

Miks oleks Eestile vaja veealust elektrijaama?

Jutt on pump-hüdroakumulatsioonijaamast (PHAJ). Eesti PHAJ on suuremahuline aku, mis toodab elektrit siis, kui elektrit on süsteemis vähe ja hind kallis ning salvestab siis, kui elektrit süsteemis vähe ning hind kallis. Elektrit toodetakse lastes merest vett 500 meetri sügavusel asuvatesse allmaamahutitesse ning salvestatakse pumbates vetta allmaamahutitest merre tagasi. Sellist akut on vaja Eestile seepärast, et tagada Eesti tööstusele, eelkõige Paldiski piirkonnas võimalikult madala hinnaga ja stabiilne elektrivarustus. Kohapeal on tuuleenergia tootmine olemas, vaja on ainult juurde salvestamist.

Teiseks võimaldaks see Eestis mittejuhitaval taastuvenergial põhineval elektritootmisel suuremahuliselt kasvada. Tasakaalustavat energiat ei peaks sellisel juhul kalli raha eest mujalt, näiteks Skandinaaviast importima ja suuri võrguinvesteeringuid tegema.

Kas Eesti on endale rahvusvaheliste lepingutega võtnud mingisuguseid energiasäästu kohustusi?

Energiaefektiivsuse küsimus on igati oluline. Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030-s (ENMAK) sisaldub eesmärk vähendada Eesti energiamahukust 5,6 MWh/1000 €SKP2012 -lt asemel 2016a. aastaks 2030 2 MWh/1000 €SKP2012- ni. Tõhusaim viis seda rahalises mõttes olulist eesmärki saavutada on primaarenergia kasutusefektiivsuse parandamine, näiteks põlevkivi otsepõletuse asendamine taastuvenergiaga.

Kas ja kui palju mõjutaks pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamine Eesti piirkonna elektrihinda?

Eesti PHAJ mõjutab Eesti piirkonna elektrituru hinda eelkõige läbi selle, et ühtlustab tipuenergia ja nö baasenergia hinda. See ei ole väga akuutne teema veel 2018. aastal, kuid selle päevakajalisus kasvab, kuna reeglina rajatakse ainult mittejuhitavaid elektritootmisi - eelkõige tuuleenergia - või vähejuhitavaid võimsusi (tuumajaam Olkiluotos).

Peamine elektrihinnaga seotud positiivne mõju on siiski läbi koostöö lokaalse taastuvenergiaga kohalikule tööstustele. Neile tagatakse pikaajaline stabiilse hinnaga konkurentsivõimeline roheline elekter. Arvame, et see on ajas kasvava väärtusega vara.

Eesti PHAJ energiasalvestuse hind on kordades odavam mistahes arenduses olevatest või väikesemahulistest salvestustehnoloogiatest, see võimaldab meil pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist hinda tööstustele. Eesti PHAJ salvestushind on soodne, sest projektis tekib sünergia – allmaamahutite rajamisega kaasneva graniitkillustiku müügitulu vähendab PHAJ rajamismaksumust.

Kas Eesti piirkonna küllalt kallis elektrihind on peletanud siit ka teatud osa välisinvestoreid eemale?
Igal juhul on see nii. Iga investori jaoks on mingil hetkel oluline bottom line – kuludest ülejääv raha. Energiahind on märkimisväärselt kallim kui Skandinaavias, tööjõukulud on märkimisväärselt kallimad kui Lätis-Leedus ja Poolas, logistikasektori kogukulud meri-raudtee on kallim kui Soomes-Lätis. Tööjõukulusid me muuta ei saa ega tohikski, logistikasektori kuludega on samuti keeruline, elektrihind läbi võrguteenuse hinna on ainus, mida reaalselt muuta saame.

Kui suure võimsusega jaama planeerite?

Jaama nimivõimsus on plaanitud 500MW

Kui kaua võtaks aega selle ehitamine?

Jaama ehitamine jaguneb kolme etappi. Paberimajandus (load, keskkonnamõjud) 10 aastat (2010-2019); algkaeveõõnte rajamine ja graniidi väljamine (2019-2026) ja elektrijaama seadmete hange ja paigaldus, liitumine 330kV (2025-2027).

Millisestes maailma piirkondades on sellised jaamad juba ammugi olemas?

Maailmas on pump-hüdroakumulatsioonijaamu sadu. Meile lähim asub Leedus Kruonises. Selle laiendamist kavandatakse lähiajal ja mis koos Eesti PHAJ-ga on EL-i ühishuviprojektide nimekirjas.

Kuidas neil läheb?

Loe veel

Üldises plaanis ehitatakse PHAJ-sid juurde, Skandinaavias näiteks ehitatakse tavalisi hüdrojaamasid pump-hüdroakumulatsioonijaamdeks. Üldises plaanis võib seega väita, et ei lähe halvasti. Siiski, meie arvutused näitavad, et salvestusjaamade ehitamine ja opereerimine ei ole majanduslikult tasuv, kui pole sünergiat mingi teise valdkonnaga. Eesti PHAJ puhul oleks see graniidi väljamine ja müük.

Miks oleks just Paldiski, Pakri jaamale sobiv paik?

Esiteks, Paldiski on Eesti suurima potentsiaaliga kaasaegne tööstuspiirkond. Teiseks, Paldiskis on täidetud PHAJ rajamise seisukohast olulised tingimused: geoloogiline situatsioon ja meresügavus. Seega kohtuvad Paldiskis kõige ehedamalt nõudlus ja pakkumine.

Team Paldiski

Kuidas jaam tehnilises plaanis töötaks?

Jaam koosneb kolmest peamisest osast. Esiteks, veehaare - meres asuv torustik ja veehaarderajatis kunstsaarel kuni maa all asuva turbiinisaalini.

Teiseks, turbiinisaal, seal asuvad elektritootmisseadmed koos teenindavate ruumidega, ja kolmandaks, vee allmaamahutid mahutavusega umbes 5,5milj m3.

Team Paldiski

Jaama tööpõhimõte on lihtne: elektritootmiseks avatakse veehaarderajatise lüüs ja lastakse veel voolata läbi turbiinide allmaamahutisse. Energia salvestamiseks pumbatakse samade seadmetega - turbiin-pumpadega - vesi allmaamahutist merre tagasi. Palju lihtsamat tööpõhimõtet on keeruline välja mõelda.

Kui sügaval see asub?

Kõige sügavamal asuv rajatis on turbiinisaal. Selle kavandatud sügavuseks on 570 meetrit allpool merepinda, allmaamahutite keskmine rajamissügavus on pool kilomeetrit allpool merepinda.

Kas jaama töötamist on ka kaldalt kuulda?

Ei, jaama töötamist pole maapinnal kuulda. Jaamaga seonduv kõige mürarikkam periood on ehitusperiood – graniidi väljamine, õigemini selle laadimine transpordivahenditele. Kuid ka selle töö puhul jääb müratase normide piiresse.

Kas ja kui palju peaks teie elektrijaam saama taastuvenergia toetust, et omadega toime tulla?

Eesti PHAJ rajamine ei eelda tarbijatelt ühtki senti taastuvenergia toetust.

EE konverents