Uue põlvkonna trükimasin arvestab muutuva turu ja nõudliku kliendiga

 (7)

Uus Komori trükimasin Lithrone S44 suurendab ettevõtte trükivõimust kolm korda.
Uus Komori trükimasin Lithrone S44 suurendab ettevõtte trükivõimust kolm korda.Foto: A&R Carton

Eesti suurim kartongpakendite tootja A&R Carton investeeris ligi kolm miljonit uue põlvkonna säästlikku Komori trükimasinasse, mis kolmekordistab A&R Cartoni trükivõimsuse ja viib kvaliteedi uutesse kõrgustesse. Laiendatakse ka tootmisala ja töötajate olmepinda ning palgatakse juurde uusi inimesi, kirjutab Eesti Päevalehe erileht

Tabasalus trükib A&R Carton karpe külmutatud kalale, jäätisele, makaronidele, kallitele kommidele ja muudele toiduainetele. Kui tavapärastes trükikodades on tolmune ja trükivärvi hõng tungib ninna, siis reedab trükitööd A&R Cartoni tehases üksnes masina helitaust. Korraga trükivad pakendeid kaks võimast Komori trükipressi. Kõrvalruumides stantsitakse ja liimitakse. Trükikoja puhtuse tase lähtub toiduainetööstuses nõutavast, enne tootmisse sisenemist tuleb selga panna kittel ja juuksed katta mütsiga.

Just sai üles uus Komori trükimasin Lithrone S44. „Soetasime uue masina, sest 20 aastat vana trükimasin ei olnud enam piisavalt stabiilne ja kvaliteetne, et klientide soove täita ning nende ootusi ületada,” kommenteerib A&R Cartoni juhatuse esimees Margus Üürike. Uus masin on kiirem ja seda just nn töö sissevõtu osas. Üürike selgitas, et kui varem kulus ühe töö seadistamiseks pisut alla tunni, siis uue masina saab tööle juba 10–15 minutiga. Ka on jõudlus pisut suurem – vana Komori trükib 12 000 poognat tunnis, uus 15 000. „Need tööd, milleks varem kulus kaks tundi, saame nüüd pisut vähem kui tunniga tehtud,” selgitab Üürike, kuidas uus masin kolmekordistab ettevõtte trükivõimsuse.

Loe veel

Masin teeb ranget kontrolli

Lisaks hoiab uus trükimasin värvid automaatselt etteantud piirides ja kontrollib poognaid vigade osas. „Kui ladina tähestikus on kerge märgata i-l puuduvat täppi, siis näiteks tuhandetes hieroglüüfides vigu märgata on kordades raskem,” viitab ta sellele, et ettevõtte pakendid jõuavad igasse maailma nurka ja kvaliteetselt on vaja trükkida tekste kõikides keeltes. „See on suurepärane süsteem,” on Üürike rahul kvaliteedi kasvuga.

Automaatne kontrollsüsteem aitab vähendada ka praaki. Nimelt on trükimasinal kõrglahutusvõimega kaamerad, mis skaneerivad sisse iga trükitud poogna ja arvuti tuvastab vead. „Nii saame jooksvalt ülevaate töö kvaliteedist, mis omakorda aitab vähendada ka jäätmeid,” toob Üürike välja, et tehnoloogiline kadu uue seadmega on väiksem, sest kontrollsüsteemidega saab avastada väiksemagi erisuse originaaliga.

Uus Komori trükimasin lubab kasutada hübriidtehnoloogiat, saab trükkida tavavärvide ning kõrgemat läiget ja reljeefset tulemust andvate H-UV-värvidega, mis kasutavad kuivamisel oluliselt vähem elektrit ja mis ei tooda nii palju osooni. Vabanetakse ka tehnoloogilise piirituse kasutamisest. „Säästame nii keskkonda, aga kasvatame samal ajal tootlikkust,” on Üürike rahul.

Uus trükimasin maksis pisut üle kolme miljoni euro. Edasi on plaan suurendada ka stantsimis- ja liimimisvõimsust, et trükiga sammu pidada. Kuid selleks peab lõplikult valmima tehase uus juurdeehitus. Kokku küündivad investeeringud peaaegu kuue miljoni euroni.

„Investeeringud on vajalikud, et tagada stabiilne tootmine,” kinnitab Üürike. Selleks andsid tema sõnul tõuke ka turu trendid Põhjamaades, kus loodetakse oma turuosa nüüd kasvatada.

Ümberkorraldused teistes kontserni tehastes tähendavad, et rohkem tööd liigub Tabasallu. Ettevõte otsib praegu inimesi juurde, tööd on nii lihtsamatel positsioonidel kui ka ka kogenud stantsijatele ja trükkalitele.

Uus tootmispind tõstab töötajate olmetingimuste kvaliteeti. Tulevad nii uued puhke- kui ka pesuruumid. Üürike toob välja, et tulevikus on pea võimatu, et keegi ümberrõivastamata ja pesemata kätega tootmisse läheks, sest puhtus on toiduainetööstuses oluline ja see laieneb ka pakendite tootmisse. „Sa ju ei taha, et kui avad kartongist jäätisekarbi, vaataks sulle kellegi juuksekarv vastu,” küsib ta. See seab ka karmimad nõuded ettevõtte töötajatele, kes peavad läbima muuhulgas tavakontori inimesest pisut põhjalikuma töise tervisekontrolli.

Öko versus läikiv

Üha rohkem pakendeid toodetakse taaskasutatud materjalidest. „Meie toodangust on pool taaskasutatud kartong,” toob Üürike välja.

Juhatuse esimehe sõnul otsitakse säästu, luues võimalikult optimaalse kujuga pakendeid. „Iga millimeeter on loetud. Kaupluses on tavapäraselt riiulipind tootjale sentimeetri täpsusega välja mõõdetud, euroalusele mahub kindel kogus kaupa. Ka konteinerid ja veokid on standardsuurusega,” loetleb Üürike. See tähendab, et enamik tootjaid on välja arvutanud pakendi optimaalse suuruse. „Väga ebameeldiv on, kui kuskilt on mõni millimeeter üle või puudu,” kinnitab ta, et kõik soovivad ruumi võimalikult väikeste kadudega ära kasutada. Seejuures on oluline, et optimaalse mõõduga oleks nii pakenditoorik kui ka valmispakend.

Näiteks valmivad Tabasalu trükikojas pakendid ookeanidel seilavatele kalalaevadele, mis on täpselt nii suured, et 22 pakendeid täis alust mahub sentimeetri pealt merekonteinerisse. Üles jääb ainult viis sentimeetrit tõstmiseks vajalikku ruumi. Optimaalne pakkimine annab lisatagatise, et pakend jõuab vigastamatult sihtkohta.

Vaja on tehnilist taipu ja motivatsiooni tööd teha. Siis on eeldused ka raha teenida.

Kaupmehed hindavad ühtlasi võimalust, et korralikult pakitud toote saab mugavalt koos alusega müügisaali paigutada, mis vähendab ümberladumistööd.

See tähendab, et paljud n-ö esmatarbekaubad on risttahukakujulises pakis. „Siin saab eristuda vaid kujundusega,” selgitab Üürike. Oluline on toote äratuntavus, visuaalne kujundus, sobivus brändiga. „Siin tuleb mängu trükk. Lisatakse kulda, karda või tehakse pind näiteks reljeefseks,” loetles ta moevoolu, mille kohaselt luuakse võimalikult kirev pakend.

Teine leviv äärmus on n-ö öko-look. „Karp on naturaalne ja pruun, pehme. Pigem tagasihoidliku kujundusega,” räägib ta trendist. Üürikese sõnul on nad kliendi soovil pakendid isegi n-ö kartongi pealistamata poolele trükkinud, et katsudes tunduks toote karp käe all sametine.

Optimaalset pakendit soovivad leida kõik. Üks võimalus optimeerida on võimalusel mitte kasutada kartongpakil kilekotti. „Seda ei saa loomulikult kasutada kõigi toiduainete puhul. Mõni toit on oma olemuselt rasvane ja see tekitab nn laike,” selgitab ta. Selle vältimiseks on olemas ka näiteks polüetüleeniga kaetud kartong. Kuid näiteks kaerahelbed, makaronid ja muud kuivained võib vabalt kvaliteetsesse kartongpakendisse panna. Pakend on lihtsalt taaskasutatav ja selle võib kartongiprügikasti visata.

Nõudmised on ranged

Oluline on toiduhügieen, et pakki ei satuks näiteks tolmu või muid võõrkehi. Seetõttu mõeldakse välja nutikaid lahendusi, kuidas muuta pakend taassuletavaks. Ka soovitakse rohkem erilahendusi, nagu spetsiaalseid valamisavasid või lapsekindlust.

Täpsus on hinnas igas etapis. Näiteks A&R Cartoni voltimis- ja liimimisliin kontrollib veel üle, et mõni vale pakend poleks liinile sattunud. „Kui pähklitega müsli satuks pähklivaba müsli karpi, võib see potentsiaalselt eluohtliku olukorra tekitada,” nõuab Üürike ülimat täpsust igas etapis.

Pakendi trükkimisel rõhub Üürike, et toiduainetööstuses peaks kasutama üksnes toiduainetööstusse mõeldud värve, sest need trükivärvid, millega näiteks ajalehti trükitakse, on mürgised. „Kui pakend lõhnab kemikaalide järele, siis pole see õige asi,” ütleb Üürike. Tootjad peaksid mõtlema ka pakendist laiemalt, et millised trükised toiduga otseselt kokku puutuvad. Näiteks kui saia pakkimisel kasutatud paber on toiduainele ohutu, kas sama on ka reklaamleht, mis toitlustusasutuses kandikule pannakse ja kuhu klient võib valada näiteks friikartulid.

Pakenditootmine kasvab. Üha rohkem on toiduaineid, mida pakendatakse, mõni toode nõuab isegi kahte pakendit. „Näiteks on grillribidel kilepakend, et tagada toiduhügieen, samas ka kartongkate, et luua meeldiv visuaal, mille põhjal klient ostuotsuse teeb,” lisab ta. Samal ajal on pakendid üha taaskasutatavamad.

Kallim kaup, kallim pakend

Kui laiatarbekaubad ja esmased toiduained üritatakse panna nii optimaalsetesse karpidesse kui võimalik, siis luksuskaubad, nagu alkohol ja maiustused, nõuavad ka luksuslikke pakendeid. Üürike näitab südamekujulisi kommikarpe ja jänesekujulisi maiustuste karpe. Eriti uhke on ta avaneva ja riiulit meenutava karbi üle, kuhu pakendati minišokolaadipudelites alkohol. „Me saame teha väga erinevaid pakendeid,” viitab ta, piiranguks on vaid kliendi fantaasia.

Samas arvutab Üürike, et tavalisse veokikoormasse mahub näiteks ainult 23 100 südamekujulist karpi ehk klient peab arvestama oluliselt kallima logistikaga. Samas toob praktiline pakendiekspert välja, et saab pakkuda ka nn mittemahulist ehk kokkuliimimata lahendust. „Mõnel toidutootjal on endal liimimise ja voltimise masinad,” teab ta, et seetõttu ostetakse neilt üksnes trükiteenust. „Kokku liimimata pakendid võtavad kolm-neli korda vähem ruumi,” lisab Üürike. Samas pole valmistoodangu ladustamisel enam erinevust.

Digitehnoloogiad annavad võimaluse teha iga pakendi unikaalseks. Näiteks lisada igale pakile erineva teksti. Turudünaamika ongi üks tegureid, mis sundis uut masinat ostma. Sest väiksem seadistusaeg annab võimaluse soodsamalt toota ka varasemast väiksemaid partiisid. Päris personaliseeritud pakendeid Tabasalus veel toota ei saa, sest tehas on püsti pandud siiski suurkliendi nõudmisi arvestades.

Oluline tehniline taip ja motivatsioon

Praegu õpivad kõik trükkalid uut masinat tundma. Seadistamine on lõppemas ja peagi tuleb iseseisvalt hakkama saada, sest tehase instruktor lahkub. Ka vana trükimasin jääb kasutusse, sest tööd tuleb pigem juurde. Miks tööd juurde tuleb? „Me teeme lihtsalt nii kvaliteetseid pakendeid,” üritab Üürike vastates tagasihoidlikuks jääda ja juhib jutu tõsiasjale, et Tabasalus toodetud pakendid jõuavad igasse maailma otsa ning toitu pakendatakse üha rohkem.

Tööd on pakkuda 25–30 inimesele. „Tööjõudu hoida on suur väljakutse. Samas peame neid ka koolitama, sest meile vajalikku kompetentsi on vähe,” nendib Üürike. Lisaks ise õpetamisele saadetakse inimesi kontserni teistesse ettevõtetesse koolituma. Lihtsam on tema sõnul leida trükkaleid, stantsimisekspertidega on keerulisem.

Tööle oodatakse nii noori kui ka eakamaid inimesi. „Meil on positsioone kontorist laoni,” toob Üürike välja. Seejuures pole tegu tavalise, vaid hästi läbimõeldud laoga, kus isegi kartongi täis kastide tõstmine pole raske töö. Nimelt võtab selle tõstmise raskuse enda kanda vaakumjäse. Samas liigub euroalus sujuvalt põrandasse, et töötamise kõrgus oleks ka 2,5 meetri kõrguse aluse ladumisel inimesele optimaalselt vöö kohal.

„Vaja on tehnilist taipu ja motivatsiooni tööd teha. Siis on eeldused ka raha teenida,” iseloomustab Üürike neile sobivaid inimesi. Eelkõige on vaja tööst hoolida.

UUS MASIN NUMBRITES

  • Hübriidtrükimasin
  • 6 värvi trükk, lisaks 1 lakk, hübriid.
  • Masinas saab kasutada nii tava- kui ka H-UV-värve.
  • Võimsus 15 000 poognat tunnis.
  • Masinasse mahub poogen mõõduga 840 x 1150 mm.

A&R CARTON AS

  • Sel aastal 25. sünnipäeva tähistav A&R Carton AS on Tallinna külje all Tabasalus tegutsev valdavalt toiduainetööstuse kartongpakendite valmistaja.
  • 4000-ruutmeetrises tehases valmistatakse aastas ligi 200 miljonit ühikut pakendit, selleks kulub ligi 4000 tonni kartongi.
  • Ettevõtte 2016. aasta käive oli 7 miljonit eurot ja tööd pakuti 40 inimesele.
  • A&R Carton kuulub Rootsi kontserni AR Packaging.
  • A&R Cartoni 16 tehast asuvad kümnes Euroopa ja Aasia riigis ning annavad tööd 2850 inimesele. Kartongpakendeid tootvate ettevõtete kogukäive oli 2016. aastal 490 miljonit eurot.
  • 95% ettevõtte toodangust läheb ekspordiks.
  • A&R Cartoni peamised turud on Norra, Soome, Rootsi ja Island. Lisaks on ekspordipartnerite hulgas Gröönimaa, Fääri saared, Hiina, Argentiina, Tšiili.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare