Uued EL-i liikmed on majandusliberaalid

Aastakümnete pikkusest tsentraalplaneerimisest toibunud Ida-Euroopa riigid ühinevad Euroopa Liiduga (EL) veendunud turumajanduse pooldajatena ja ärgitavad läänepoolseid liikmesriike sama tegema.

Vähem kui 15 aastaga on need riigid oma majanduse suuresti erastanud, dereguleerinud tööturu ning reforminud pensionisüsteemi, rakendades liberaalsete Ameerika Ühendriikide majandusteadlaste soovitatud radikaalseid lahendusi, märgib oma ülevaateloos uudisteagentuur AFP.

Globaliseerumise vastane liikumine Ida-Euroopas praktiliselt puudub ning selle liikumise peamiselt sihtmärgil — rahvusvahelistel firmadel — on hea maine piirkonna majanduselu edasiviijatena. Kommunistlike võimude all üles kasvanud 30-45-aastased inimesed toetavad reforme, mis on toonud piirkonda suuri otseinvesteeringuid ning kiiresti parandanud elatustaset.

Uuele tarbimiskultuurile viitavad supermarketid, mis on lahti seitse päeva nädalas ja kohati 24 tundi päevas.

“Tegemist on piirkonnaga, kus regulatsiooni hoitakse minimaalsel tasemel ja kus ametiühingutel ei ole tegelikult palju öelda,” ütles Praha majanduskooli professor Hana Matškova.

Ametiühingud on Kesk- ja Ida-Euroopas praktiliselt olematud. Kahanevas avalikus sektoris on nende positsioon veel tugev, erafirmades aga mitte.

Paljudes ühinevates riikides on ka ühetaoline tulumaks, mida paljud kritiseerivad, arvates, et rikkad peaksid teistest rohkem maksma.

Kõige lihtsam maksusüsteem on Slovakkias, kus nii käibemaks kui ka firmade ja üksikisiku tulumaks on 19 protsenti.

Ida-Euroopa riikide liidrid usuvad, et need muutused on majandusele kasuks tulnud ning nad ärgitavad lääneriike loobuma loiu kasvuni viinud süsteemidest.

“Uutes liikmesriikides on palju tugevam kasv ja kuigi see on osaliselt kindlasti seletatav järelejõudmise efektiga, peitub selle põhjus ka selles, et me viisime ellu struktuurireformid,” ütles Slovaki rahandusminister Ivan Miklos.

Eesti välisminister Kriistina Ojuland ütles hiljuti AFP-le: “Kui me peame silmas konkurente Hiinas ja Indias, peaksime olema Euroopas pragmaatilised ning võtma vastu kohaseid otsuseid, et püsida konkurentsivõimelisena. Me võime ainult ärikliimat parandada. Need, kes ei taha seda näha, panevad Euroopa olukorda, kust viie aasta pärast võib olla raske välja pääseda.”

EL-i uustulnukad on võtnud sihikule EL-i ühtse põllumajanduspoliitika, mis neelab alla peaaegu poole liidu eelarvest.

Turumajandusele üle minnes kärpisid Ida-Euroopa riigid põllumajandustoetusi järsult või loobusid neist üldse. Enamus uute liikmesriikide juhtidest, Poola välja arvatud, tahaks näha selle hoiaku levimist ka mujale EL-i. “Ühtne põllumajanduspoliitika on Euroopa viimane stalinistlik süsteem,” ütles Slovaki peaministri Mikulas Szurinda abi Ivan Stefanec.