Üürihindadele ennustatakse lõpuks langust

Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse liige ja elamispindade tegevjuht Eve Soppe rääkis, et kinnisvara üürihinnad on tõusnud taluvuspiirini ja oodata võib hindade langust.

Soppeli sõnul toimub lisaks Tallinnale aktiivne arendus ka Tartus ja Pärnus. "Ruutmeetri hind on tõusnud buumiaegsele tasemele, kuid tehingud ei ole järgi jõudnud," rääkis ta. Hetkel küündivad uute, kahetoaliste korterite kuuüürid Tallinnas 700 euroni ning Tallinnast väljas 600 euro peale. "Hinnad on jõudnud taluvuspiirini ning varsti võib ennustada hindade langust," rääkis ta Uus Maa pressikonverentsil.

Tartus koguvad populaarsust ridaelamud

Uus Maa maakleri Tiina Leesmaa sõnul on Tartu elukondlikul kinnisvaral hinnapiir ees - üle 1800 eurost ruutmeetrihinda on raske küsida, sest suurim laenukäendaja KredEx ei toeta kõrgemat hinda.

"Huvitav tendents on see, et on suurenenud on huvi ridaelamute vastu, mis asuvad just Raadil Ermi lähedal, Ihastus ja Lohkval. Neid tuleb järjest juurde ja nende ruutmeetri hind ei ole nii kõrge kui samas piirkonnas asuvatel korteritel. 120 00 kuni 140 000 euro eest saab korraliku 100-ruutmeetrise ridaelamu," rääkis ta. "Mingil hetkel seisid äärelinna arendused nagu tondilossid, kuid peale hindade alla laskmist on kõik ära müüdud."

Büroopindadel valitseb üürnike turg

Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul iseloomustab büroopindade turgu Tallinnas tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel ning ehitusjärgus olevate ning valminud hoonete vahel.

"Pakkumiste hulk on suurenenud hüppeliselt, ent nõudlus pole sellises tempos järgi tulnud. Nõudluse hüppelisemat tõusu on tagasi hoidnud Eesti ettevõtete vähenenud kasumlikkus, välisinvesteeringute väike huvi Eesti turu vastu ning ka kolimisega kaasnevad ebameeldivused," rääkis ta.

"Turg on seetõttu muutunud üürnikukeskseks, mis võimaldab üürnikel teha uusi lepinguid soodsamatel tingimustel või siis võtta aega uue, äritegevuseks sobiva pinna kaardistamisel. Kinnisvaraportaalides on valmishoonete pakkumishinnad võrreldes aastataguse perioodiga küll sarnased, ent reaalsuses on ülepakkumise tõttu tekkinud suuremad käärid pakkumishindade ning tehinguhindade vahel."

Samas tõi Habali välja kaselle, et tihti ei saa ärihoonete omanikud pakkumishindu alandada, kuna see paneb ka teised üürnikud alustama läbirääkimisi üürihinna üle. "Kõige silmapaistvamalt on oma hinnaootust vähendanud uute majade arendajad, sest ehituse seiskamise ja konserveerimise asemel ollakse ruumide täitmise nimel üürihinna osas varasemast enam läbi rääkima."

Ülepakkumine jätab hooned tühjaks

Habali sõnul on ülepakkumine avaldanud mõju hoonete täituvusele: mitmetes spekulatiivselt arendatud uusarendustes on tänini saadaval palju vaba pinda, samuti on tekkinud vaba pinda hoonetes, millel seni vakants puudus. "Seetõttu on üha olulisemaks muutunud hoone omanike paindlikkus üürisuhetes, müügi- ja turundusvõimekus ning koostöövalmidus teiste kinnisvarabüroodega, seejuures mängib teisesemat rolli hoone vanus."

"Tulenevalt muutunud turutingimustest on olemasolevate büroohoonete omanikud hakanud üürnikele pakkuma järjest paindlikumaid tingimusi, et mitte kaotada eelkõige ankurüürnikke; tihti on läbirääkimistega alustatud
vähemalt aasta enne lepingu lõppemist. See annab eriti tänases turusituatsioonis suurematele üürnikele kauplemisruumi," sõnas ta.