Kooliajaks eluaset otsivad üliõpilased kergitavad korterite üüre paarsada krooni
Sügiseti kasvab nõudlus paar tuhat krooni kuus maksvate üürikorterite järgi märgatavalt ning üürikorterite hinnad tõusevad, sest Tallinna ja Tartusse tulevad uued üliõpilased.
"Õppeaasta algusest tingitud kõrge nõudlus võib odavate üürikorterite keskmisi hindu kuni paarisaja krooni võrra kergitada," ütles kinnisvarafirma Raid & Co juhataja Andree Raid.
Tallinnas lähevad Raidi hinnangul kõige paremini kaubaks ühe-kahetoalised korterid, mis ei maksa rohkem kui 2500 krooni kuus. Selle summa eest saab üürikorteri näiteks Lasnamäele või Mustamäele. Eelistatumaid piirkondi ei saa odavate korterite puhul välja tuua, määrav on eluruumi hind.
Remonditase määrab hinna
"Eriti luksuslikult sisustatud eluruumi 2500 krooni eest ei saa, kuid üldjuhul pole enne sisse kolimist vaja selliseid kortereid ka põhjalikult remontida," ütles Raid. "Praegu on õige aeg korterisse üürilisi otsida, paari kuu pärast on odavat pinda juba natuke raskem üürile anda," lisas ta.
Üliõpilased soovivad Raidi hinnangul üldjuhul möbleeritud korterit. Telefoni olemasolu eluruumis kergitab hinda paarisaja krooni võrra, korrusest odavate korterite üürihind ei sõltu.
Uus Maa Kinnisvara maakleri Evelin Käsperi hinnangul on odavate üürikorterite järgi kogu aeg piisavalt nõudlust. "Kuni 2500 krooni kuus maksvaid eluruume küsitakse alati rohkem kui neid pakkuda oleks," ütles ta.
Luksuskorterid seisavad tühjana
Kallimate, kuni 8000 krooni maksvate üürikorterite keskmised hinnad Tallinnas on Raidi sõnul viimase aasta jooksul kuni viiendiku võrra langenud. "Konkurents üürileandjate vahel muutub järjest tihedamaks, kehvemini remonditud ning möbleerimata korteritesse on väga raske üürnikke leida," selgitas ta. Kallite eluruumide üürile andmine võtab ka rohkem aega. Kui eelmisel aastal läksid korterid mõne nädalaga, siis praegu kulub vahel kuni neli kuud, nentis Raid.
Tartu enimnõutud üürikorterid on Tallinnaga võrreldes keskmiselt tuhande krooni võrra odavamad. "Tartu üürileandjad on juba üsna kogenud, keskmisi üürihindu tõstetakse alates septembrist keskmiselt paarisaja krooni võrra," ütles Ober-Haus Kinnisvara Tartu büroo maakler Janek Pakler.
Üliõpilased küsivad enamasti ühetoaliseid kortereid hinnaga 1300–1500 krooni kuus, sellele summale lisanduvad veel kommunaalmaksud. Kahetoaliste korterite üürihinnad algavad Tartus Pakleri sõnul 1600 kroonist. "Sellise hinnaklassi üüripindu pakutakse enamasti Annelinna," ütles ta. Kesklinna lähedal, näiteks Tiigi ja Pepleri tänaval, on eluruumid veidi kallimad.
Pakleri sõnul on Tartus küllalt levinud korterite üürimine mitme peale. Kolmetoalist korterit keskmine üliõpilane üürida ei jaksa, sellised eluruumid lähevad sageli kahe peale, selgitas ta. Kõik üürileandjad ei ole sellise tehinguga siiski nõus.
Sügisel soovivad ka mõned õppejõud korterit üürida, kuid turgu see märgatavalt ei mõjuta. Suurem tung Tartu üürikorterite turul kestab Pakleri hinnangul oktoobrini, alates kevadest jääb päris vaikseks.
Kinnisvarafirma võtab üürikorteri vahendamise eest tavaliselt ühe kuu üürisumma. Kui leping sõlmitakse pikema tähtajaga kui üks aasta, on vahendustasu kallim.
Näpunäiteid üürilepingu sõlmimiseks
Möbleeritud korteri puhul peaks lepingu juurde kuuluma üürniku käsutusse antava vara nimekiri.
LEPINGU TÄHTSAMAD PUNKTID
1. Lepingu tähtaeg ja pikendamise tingimused
2. Maksetingimused
3. Üürihind
4. Garantiiraha suurus ja selle tagastamise kord
5. Sanktsioonid mõlemale poolele lepingu mittetäitmise puhuks
6. Lepingu katkestamise tingimused
Üürileping ei tohi minna vastuollu elamuseadusega
Põhjalik leping maandab riske
Üürniku ja omaniku suhteid reguleerib elamuseadus, kui üürileping on seadusega vastuolus, jääb peale seadus.
"Kui näiteks üürnik jätab üüriraha maksmata, saab lepingu katkestada just elamuseaduse alusel," ütles kinnisvarafirma Arco Vara jurist Kristi Dubkovski. Seaduse järgi võib lepingu ühepoolselt lõpetada ning üürilise korterist välja tõsta, kui võlg ulatub kolme kuu üürisummani, selgitas ta. Väljatõstmiseks on siiski vaja kohtuotsust.
Kui üürnik ja omanik lepivad kokku nii, et üürilevõtja teeb raha maksmise asemel korteris remonti, tuleks ka see lepingus ära märkida. Korterit remontiv üüriline peaks ehitusmaterjale ostes alati kõik kviitungid alles hoidma, muidu võib hiljem vaidlusi tekkida, ütles Dubkovski. Kui palju üürniku töö maksab, peaks samuti juba lepingut sõlmides kokku leppima.
Juhul kui üürile antud korteris juhtub mingi õnnetus, näiteks veeavarii või tulekahju, peaks süüdlane teisele poolele kahjud hüvitama. Süüdlase leidmine võib olla üsna raske. "Kui näiteks paneelmaja seinas lõhkeb mõni toru ning vesi rikub ära üürniku vaiba, ei saa selles otseselt kedagi süüdistada," nentis Dubkovski. "Juhul kui sarnane õnnetus juhtub välja üüritud eramajas, on süüdi maja omanik, kes peaks tehnovõrkude eest hoolitsema," lisas ta.
Korteriomanikud kasutavad küllalt sageli oma välja üüritud vara kindlustamiseks garantiiraha. Garantiiraha tähendab seda, et üürnik maksab koos esimese kuu üürirahaga omanikule lisaks eelnevalt kokku lepitud summa. Kui lepingu lõppedes on korteri sisustus terve ning kummalgi poolel üksteise vastu mingeid nõudmisi pole, saab üürnik oma raha tagasi. Juhul kui üürnik vahepeal keeldub maksmisest või lõhub korteri sisustust, saab omanik garantiirahaga oma kulud katta. Garantiisummaks on üldjuhul ühe kuu üüriraha.
Kristjan Jõevere
