Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi

 (13)
Pensionipõlveks kogumine.
Pensionipõlveks kogumine.Foto: Ester Vaitmaa

Võiks arvata, et majandusasjades targemad ja suurema sissetulekuga inimesed teevad oma pensionipõlve kindlustamiseks teadlikumaid valikuid, kuid finantskirjaoskuse uuringust selgub, et see pole nii, vahendab ERR Novaator.

Pikeneva eluea tõttu tuleb meil läbi mõelda iseenda majanduslik toimetulek pensionieas ning selleks aegsasti teadlikke valikuid teha, näiteks valida kohustuslik pensionifond, millega liituda. Estonian Business Schooli (EBS) doktorant, MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja OECD konsultant Leonore Riitsalu avaldas uurimuse, mille tulemuste kohaselt teevad eestlased teise pensionisamba valiku pigem kellegi teise soovituse alusel ja paremad teadmised rahaasjades ei vii arukamate valikuteni.

Selleks analüüsis ta andmeid, mille uuringufirma Saar Poll kogus Eestis 2015. aastal rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringu jaoks. Küsitletud inimeste sõnul võrdles mitme fondi tingimusi enne otsuse tegemist kõigest üheksa protsenti neist Eesti elanikest, kes on teise sambaga liitunud.

Küsitluse andmetest ilmneb, et Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.

Võiks arvata, et ratsionaalsed ja kõrge finantskirjaoskusega inimesed võrdlevad enne valimist erinevaid pensionifonde. Leonore Riitsalu uurimus aga näitab, et haridusel, sissetulekul, sool, vanusel, elukohal ja ka ettevõtjaks olemisel ei ole statistiliselt olulist seost pensionifondi teadliku valimisega.

Veelgi enam, OECD metoodika alusel arvutatud teadmiste skoor ei ole seotud arukate pensionivalikutega. See arvutatakse kui kaheksale küsimusele antud õigete vastuste summa, maksimaalne võimalik tulemus on kaheksa ja minimaalne null.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare