Uuring: Eesti inimestel puudub usk meie pensionisüsteemi

 (28)

Uuring: Eesti inimestel puudub usk meie pensionisüsteemi
Foto: Ilmar Saabas

Eestis ei usu rohkem kui 70 protsenti inimestest meie pensionisüsteemi jätkusuutlikusesse ning vaid 36 protsenti peavad süsteemi õiglaseks.

SEB panga värskest uuringust selgub, et nende inimeste hulk, kes usuvad, et riik tagab neile mõistliku pensioni, on langenud eelmise aastaga võrreldes 2 protsendipunkti võrra 29 protsendini.

Eesti elanikest 60 protsenti usuvad, et suudavad endale ise tagada piisava sissetuleku pensionieaks.

Pensionipõlveks valmistumine

Üle poolte vastanutest usuvad, et pensionipõlveks on mõistlik säästa ning 27 protsenti väidavad, et nad ka teevad seda. Samas tegelikult ainult 14 protsenti säästavad regulaarselt, pannes keskmiselt 100 eurot kuus on pensionifondi või kogumiskontole.

Hoolimata sellest, et üle poolte vastanutest usuvad, et säästa tuleb, siis selgub uuringust ühtlasi, et pensionipõlveks säästmine on Eesti elanike jaoks kõige vähem tähtis rahaline prioriteet.

Pensionieas hakkama saamiseks näevad inimesed näevad inimesed peamiselt nelja alternatiivset varianti:

- Jätkata pensionieas tööl käimist umbes 5 aastat. Umbes 80 protsenti inimestest eeldab, et nad jätkavad töötamist ka pensionile jäädes. Samas näitab pensionäride seas läbi viidud uuring, et vaid 33 protsenti äsja pensioniealiseks jäänud inimesi jätkab tööl käimist ja plaanib töötada 69. eluaastani.

Loe veel

Seotud lood:

- Kinnisvara müümine või väljarentimine ja sugulaste juurde kolimine.

- Rahaline toetus lastelt. 40 protsenti inimesi mõistavad, et nad peavad lootma oma pere abile. Praegu toetavad aktiivselt töötavatest inimestest 25 protsenti oma vanemaid rahaliselt, keskmiselt 150 euroga kuus.

- Tööandjapension. Ligi kolmandik inimestest loodab tööandja panusele, mis kasvataks töötaja pensioni III samba varasid. Uuring aga näitab, et 6 protsendi töötavate inimeste sõnul teeb III pensionmisambasse sissemakse nende tööandja ja tööandja poolsed sissemaksed on umbes 5 protsenti nende palgast.

Uuringu läbiviijate hinnangul on inimesed alternatiivide suhtes optimistlikud, kuid erinevate alternatiividega arvestamine langeb märgatavalt kui inimene saab vanemaks.

Eestis parem seis kui Lätis ja Leedus

Eesti pensionivalmiduse indeks ulatus 100 punkti skaalal 37 punktini;, Lätis ja Leedus oli see vastavalt 33 ja 29.

Senisest realistlikumad vaated oodatavale pensionile on noorematel, 30-39 aastastel, kes arvavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad neile 47% pensionieelsest sissetulekust.

Balti pensionivalmiduse indeks iseloomustab Eesti, Läti ja Leedu elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine pensioniks kogumisel ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare