Laenudega leibkondade osakaal on Eestis veidi väiksem kui euroalal: Eestis on see 37% ja euroalal 44%.

Võlakoormuse, eeskätt kodulaenude koondumine noortesse leibkondadesse on samuti seotud Eestis 1990. aastatel toimunud erastamisprotsessiga, mis võimaldas praeguseks vanemaealistel leibkondadel saada koduomanikuks ilma kodulaenuta. Ühtlasi on see seotud asjaoluga, et enne 2000. aastaid eluasemelaenude turg sisuliselt puudus.

Leibkondade finantskoormus on Eestis suhteliselt väike: laenu-vara ning laenu-sissetuleku suhtarvud jäävad euroala keskmistele alla. Erandiks on selles osas kõige madalamasse sissetulekute kvintiili kuuluvad krediiditurul osalevad leibkonnad, kelle laenukoormus on euroala sarnaste leibkondade laenukoormusest märgatavalt kõrgem. Samas on laenu võtnud leibkondi nende seas vähe.

Mõnede näitajate järgi on Eestis leibkondade finantsiline haavatavus ka suurem kui euroalal. Leibkonna peamise elukoha tagatisel võetud laenude laenu tagatuse suhtarvu mediaan on euroala mediaanist kõrgem.

Suhteliselt kõrge suhtarv on tingitud sellest, et valdav enamus Eesti eluasemelaene väljastati majandusbuumi ajal aastatel 2004–2007, mil kinnisvara hinnad olid kõrged. Lisaks on Eestis eluasemelaenud võetud keskmiselt hiljem kui teistes euroala riikides, mistõttu suhteliselt suurem osa algsest laenusummast on veel tagasi maksmata.

Eesti peredel on ka vähem finantspuhvreid kui euroalal keskmiselt. Eestis on mediaanleibkonnal likviidseid varasid veidi rohkem kui ühe kuu brutotulu väärtuses, samas kui euroalal on see näitaja ligikaudu kaks korda suurem.