Uuring: eestimaalased hakkavad pensionikogumises naabritele alla jääma

 (9)

Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Andres Putting

Kuigi Eesti elanikkonna pensionialane teadlikkus on püsinud Balti naabritest kõrgem, on Läti ja Leedu elanike aktiivsus pensionipõlveks kogumisel viimase aastaga jõudsamini kasvanud. Üheks kasvu võtmeteguriks on lõunanaabrite tööandjad, kes panustavad koostöös töötajaga tema pensionisambasse, selgus SEB Balti Pensionivalmiduse uuringust (Retirement Readiness Index).

SEB Pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti elanikest vaid 15% kogub täiendavalt pensioniks, pannes regulaarselt kõrvale keskmiselt 90 eurot kuus. Lätis ja Leedus on pensioniks kogujaid küll rohkem, vastavalt 21% ja 22%, kuid säästetav summa on Eesti keskmisest väiksem.

„Kolme Baltiriigi elanikkonna aktiivsus pensionipõlveks valmistumisel näitab aasta-aastalt tõusutrendi. Aga kasv on kahjuks minimaalne. Viimasel aastal on märkimisväärselt kasvanud Läti ja Leedu elanike aktiivsus oma pensionivara kasvatamisel. Kindlasti on selles oma osa mängida ka sealsetel tööandjatel, kes koos töötajatega nende pensionisambasse regulaarselt panustavad. SEB uuringu kohaselt 13% Läti ja 10% Leedu tööandjatest teeb neile täiendavaid sissemakseid pensionisambasse. Erinevalt lõunanaabritest ja ka Skandinaaviast, ei ole tööandjapensioni lahendus Eestis tuult tiibadesse saanud. Rahandusministeeriumi viimase statistika kohaselt on Eestis ligikaudu 2000 töötajat, kelle III sambasse teeb pensioni sissemakseid ka tööandja**," selgitab riikide pensionisäästude kasvu erinevusi SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Loe veel

Teadlikkus pensioniea alternatiivsetest sissetulekutest on endiselt madal kõikides Balti riikides

53% Eesti elanikest plaanib kindlustada oma pensioni alternatiivsete sissetulekute abil. Lätis 45% ja Leedus 39%. Kõigis kolmes riigis on alternatiivina esikohal töötamine pensionieas, millele järgneb kinnisvara müük või väljarentimine. Eestis loodab pensionipõlve sisustada töötamisega üle 80% vastanutest ja kinnisvara müügist või üürimisest saadud raha eest plaanib toime tulla 73%. Samas vaid 33% äsja pensionile jääjatest väitis, et käib endiselt tööl ning 35% on müünud oma elukoha.

„Inimesed tunnevad vajadust end majanduslikult pensionipõlveks kindlustada. Olgu selleks siis kogumislahendused või teised alternatiivid. Uuringust näeme, et Eestis on sel aastal hüppeliselt kasvanud lootus täiendavalt finantseerida oma pension kinnisvara abil. Kuid kaardistades praeguste pensionäride alternatiivseid sissetulekuid, näeme, et paljud alternatiivid ei pruugi erinevatel põhjustel realiseeruda," ütleb Indrek Holst.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare