Uuring: Eestis teeb renditööd 6000 inimest

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringust selgub, et Eestis on umbes 6000 renditöötajat, keda renditakse ennekõike välismaistesse ehitus-, masina- ja metallitööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegevatesse ettevõtetesse. Eestist pärit renditöötajaid hinnatakse kõrgelt, kuna nad teevad vajadusel ületunde, töötavad nädalavahetusel ja nende töö kvaliteet on väga hea.

Renditöö on võrdlemisi uus töösuhte vorm, mida iseloomustab kolmepoolne suhe: üks ettevõte ehk rendiagentuur sõlmib töölepingu (rendi)töötajaga, kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse ehk kasutajaettevõttesse. Rendiagentuuride esindajate hinnangul kasutatakse renditööd eeskätt seetõttu, et nii saab kasutajaettevõtja paindlikult kohandada töötajate arvu vastavalt tööde mahu varieerumisele.

„Kõige enam rendivad küsitlusele vastanud ettevõtted töötajaid Soome, veidi vähem Eestisse,“ rääkis tulemustest TÜ RAKE juhataja, uuringu läbiviija Kerly Espenberg.

Renditöötajaid vahendatakse just tööstussektoris, kaubanduse, veonduse ja laonduse valdkonnas. Enim rendivad rendiagentuurid oskustöölisi ja seadmeoperaatoreid, vastavalt 62 ja 18 protsenti rendiagentuuridest. Järgnevad teenindustöötajad, lihttöölised ja tehnikud ning keskastme spetsialistid. Vähem on juhte ja tippspetsialiste, ametnikke-kontoritöötajaid ning põllumajanduse ja metsanduse oskustöölisi - umbes 10 protsenti.

Meessoost renditöötajad on eelkõige hõivatud ehitus- ja tootmisvaldkondades ning naissoost renditöötajad kontoritöötajatena, näiteks sekretärid, raamatupidajad ja assistendid. Valdav enamik renditöötajatest on ankeetküsitluse tulemuste põhjal kesk- või kutseharidusega, vähem on alg- või põhiharidusega renditöötajaid ning kõigest paaril protsendil renditöötajaist on kõrgharidus. Ligikaudu kaks kolmandikku töötajaist on 25–49 aasta vanused ja kolmandik nooremad (18–24), 50-aastaseid ja vanemaid renditöötajaid on väga vähe.

Uuringust selgusid ka mitmed probleemid.

„Üheks oluliseks on renditöötajate tervise kaitse. Renditöötajate tervisekontroll on rendiagentuurides pigem erand kui reegel ja see tehakse siis, kui kasutajaettevõtja seda nõuab,“ tõdes Espenberg, lisades, et arendada tuleks ka renditööd pakkuvate ettevõtete registreerimise süsteemi. „Tänane praktika näitab, et kuigi rendiagentuuridel on kohustus registreerida end majandustegevuse registris, ei tee seda kaugeltki kõik sellise teenuse pakkujad.“

Uuringu viis läbi Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus sotsiaalministeeriumi tellimusel. Uuring on valminud Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Tutvu uuringuga RAKE kodulehel.