Kui Euroopas keskmiselt kulutatakse toidupoodides 31,3 protsenti sissetulekutest, siis Eestis jääb toidupoodidesse 44,5 protsenti rahast.

Ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes kulutatakse toidupoodides üle Euroopa keskmise, kuid nende kulutused on ikka meist tagasihoidlikumad. Lätlaste kogukuludes tehakse 34,6 protsenti toidupoodides. Leedus on see number 34,5 protsenti, Poolas 35,5 protsenti ja Soomes 34,3 protsenti.

Eesti on poodidesse jäetava raha osas sarnasemad Bulgaariale (kulutused toidupoodides 43,9 protsenti kogukuludest), Ungarile (50,5 protsenti) ja Horvaatiale (50,3 protsenti).

Saksamaal kulutatakse toidupoodides 27,7 protsenti kogukuludest, Prantsusmaal 35,9 protsenti ja Suurbritannias 28 protsenti.

Raport toob välja Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria, kus märkimisväärne osa kulutustest läheb põhivajaduste rahuldamiseks. Seevastu Šveitsis, Norras, Saksamaal, Itaalias ja Suurbritannias said tarbijad kulutada rohkem raha puhkamisele, kodudele ja muudeks tegevusteks.

Eurooplased kulutavad üha enam raha tervisele ja restoranides käimisele, kuid ka internetis ostmisele ja muudeks kuludeks. Mitmel pool tähendas üürikulude tõus seda, et toidupoodidesse ei saanud rohkem raha viia. Mida arenenum on majandus, seda väiksem osa kulutustest läheb toidupoodidesse. Kulutuste erinevusi mõjutavad ka elamiskulude, majutuse, elustiili ja tarbijakäitumise erinevused.

2017. aastaks prognoositi, et Eesti ja Briti tarbijad peavad arvestama, et nad saavad oma raha eest vähem kaupu osta. Eestis peaks tänavu hinnatõus olema 2,8 protsenti ja Ühendkuningriigis 2,5 protsnenti. Euroopa Liidus peaks tänavu keskmiselt hinnad tõusma 1,8 protsenti.